Koldnõges Laminastrum Galeobdolon Annette Kirotar 8.C Gustav Adolfi Gümnaasium 2008/2009 Õis Mõlemisugulised, kaheli õiekattega. Kroonlehed ja tupplehed on mõlemad liitlehised. Kroonleht on kollane, alahuulel oranzikate laikudega, peenikese putkeosaga, ripsmelise servaga, kuni 2.1 cm pikk, välisküljelt karvane. Õitseb maist juulini. Koldnõges on putuktolmleja. Vili Äraspidimunajad Kolmekandilised Mustjaspruunid pähklid Pikkus 2.5...4 mm ja laius 1.2...2 mm Valmivad alates juunikuust Leht Munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud liitlehed. Lehe alus kiiljas või veidi südajas, lehe tipp
PIHLAKAS Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid
· Puhmarinne · Rohurinne · Samblarinne Puud · Arukask -Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Hall lepp -Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse · Sanglepp -Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas · Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu · Pihlakas-Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks Arukask Arukask: lehed rombikujulised oksad rippuvad alla noored võrsed kühmuliste vahatäppidega kasvavad kuivadel maadel Rohurinde taimed · sinilill - sinilill on inimesepelglik, kuid inimeste poolt armastatud lill. · võsaülane -Võsaülasel on väga palju laialt levinud rahvapäraseid nimesid · laanesõnajalg -Laanesõnajalg on Eesti üks suuremaid ja kaunimaid
Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust teha vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pääsikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Põõsarinne: · Pihlakas Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Mesilasi võime näha mai- ja juunikuus hulganisti õitel askeldamas. Pihalakaleht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest
vaid pisike oleks käskinud! Ent kõik ohjad olid pereema käes, kes Nathaliet südamepõhjast vihkas. Nimelt oli tüdruk pärinud oma sünnipärase ema kauni välimuse: kuldsed lainelised vööni kiharad, kastan-pruunid tihedaripsmelised silmad ja muusikaande, millist maailmas harva kohtab. Kui ta laulis vaikis mets, kus perekond elas, sumbus jõgi, mille kallastel Nathalie üles oli kasvanud, ja isegi aeg peatas oma meeletu kihutamise, värvides päikeseloojangu oranzikate toonidega kogu uduse metsaaluse. Tüdruk laulis alati salaja, tundes võõrasema ees kohutavat paljastamishirmu. Ent ta ei suutnud muusikuelu hüljata, sest ta jumaldas erinevaid meloodiaid ning rütme. Vahest istus ta avatud aknal ja kuulas vihmasadu, salvestades veepiiskade eri langemisrütme oma mällu. See oli mõnus aeg, mis saabus küll harva, kuid tõi nii palju rõõmu, et kogu järgmise päeva oli Nathalie õnnelik kui päikesepaiste esimesel suvehommikul.
· mis võivad välja langeda Kaks vormi: 1) võrsepõletik kevadel uued võrsed pruunistuvad Sireli askohütoos · syringae · ja kärbuvad, kattuvad hallikate või oranzikate täpikestega; 2) lehepõletik suve teisel poolel lehtedel oliivrohelised vesised pruunika servaga laigud, mis · Phytophthora · liituvad kasvades. Võrse tipupungad ei avane, on seest pruunistunud. Noorte
Kui kooreüraskeid on palju, näritakse koorealune nii läbi, et koor võib tüvelt laikudena maha variseda. Valmikud talvituvad kas koore all või mullas. Tavaliselt asustavad kooreüraskid nõrgestatud puid. Soodsates tingimustes sigivad kooreüraskid aga jõudsasti ning ründavad siis ka elujõulisi puid. Harilikult suudavad terved puud võidelda kooreüraskite vastu vaiguga, milles kooreüraskid hukkuvad. PIHLAKAS Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad nad peale esimesi sügisesi öökülmi. Ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi kevadel mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õisi tolmeldamas. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti
minna, hakkasid tema rõõmuks kõik temasse hästi suhtuma. Tegelased -Tiina on Eesti tüdruk, kes käib Rootsi koolis. Teda häirib tema liigne pikkus ja suur nina. Tiina on väga tark tüdruk aga ka temal on tunne, et vanemad ei pööra talle nii palju tähelepanu kui ta tahaks. Tiina on hullupööra armunud ühte vanemasse poissi. -Villes voolab samuti Eesti veri, aga ta ise pole kunagi Eestis käinud. Mõlemad tema vanemad on eestlased. Ville on oranzikate juustega ja tal on palju tedretähne. Ta ei ole just klassi kõige ilusam poiss. Villele meeldib Tiina. -Sven Allan oli klassi kõige targem poiss, tal olid alati kõik viied. Svenil ei olnud mitte ühtegi sõpra, kõik põlgasid teda. Tal olid suured prillid ja ta ise oli väike. Svenile ei meeldinud kuidas ta isa teda kõigi ees kogu aeg kiidab ja otsustas sellele lõpu teha. Probleemid -Tiina arvas, et ta on kole ja häbenes oma välimust. Kõik tüdrukud on ilusad, ei saa
pisike auk sees. Sellises viljas ei ole aga mingit tuuma. See on kõik ühe väikese mardika töö. Nimelt pähklikärsakas muneb oma munad noore pähkli sisse, munadest kooruvad vastsed, kes hakkavad maitsvat sisu sööma. Lõpuks saab aga söök otsa ning nad närivad end seni kaitsnud kestast välja ning alustavad oma elu järgmist etappi. Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja
suurtes linnades ja tööstuspiirkondades see seeneke kaua vastu ei pea. Vanade suurte puude tüvel võib tihti kohata valgeid seeni, mis teevad palju pisikesi kübaraid vahel kuni meetri pikkuse reana ülalt alla. Kui selline seen katki lõigata, siis võib näha palju imeõhukest torukeste kihte. Nende kihtide arv näitab, kui vana see seen on. Selle seene nimeks on aga pandud vahtratarjak. Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid
metsakasvukohatüübis alusmetsapõõsana harilik kuslapuu (L. xylosteum). Lubjarikastel parasniisketel või soostunud okas- ja lehtpuumetsades ning puisniitudel Lääne-, Põhja- ja Kesk-Eestis võib paiguti kohata meil looduslikult kasvavat sinakasmustade viljadega sinist kuslapuud (L. caerulea). Eestisse toodud u. 35 liigist on aedades sagedasemad roosade õite ja oranzpunaste viljadega tatari kuslapuu (L. tatarica), kollakate lõhnavate õite ja oranzikate viljade ning väänduva tüvega lõhnav kuslapuu (L. caprifolium), magushapude tumesiniste piklike söödavate viljadega söödav kuslapuu (L. caerulea var. edulis), mustade viljadega must kuslapuu (L. nigra) ning kokkukasvanud kahvatupunaste viljadega alpi kuslapuu (L. alpigena). · Vastakud, lühirootsulised, terveservalised lihtlehed võivad mõnel liigil olla aluselt kokkukasvanud. · Lehtede kaenlas paariti asetsevad nektaririkkad valged, kollased, roosad, violetsed või
annaabi.ee 
