Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"oraganismi" - 6 õppematerjali

Bioloogia KT Rakud
2
docx

Bioloogia KT Rakud

Kaitseb keha väliste mõjude eest. Võimaldab ainevahetust keha ja väliskeskkonna vahel. Katab keha ja siseelundite pindu. Vooderdab kehaõõnt. Osaleb haavade paranemisel. Eritab nõresid (lima, higi, rasu, piim) NÄRVIKUDE Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. LIHASKUDE Reageerib erutusele, on võimeline kokkutõmbuma, võimaldab teha tahtele alluvaid ja allumatuid liigutusi. SIDEKUDE Palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob oraganismi üheks tervikuks. KUDE Sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum. SÜNAPS Närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse üleandmine ühelt rakult teisele. 1. Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe…………………. 2. Rakud paiknevad hajusalt ja rakuvaheainet on palju…………………………… 3. Rakud on pikad ja peenikesed………………………………………………………… 4

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Inimkeha kui energiallikas
10
pptx

Inimkeha kui energiallikas

· Luigi Galvani "Traktaadid elektrienergia võimsuse kohta lihaste liikumisel"(1791) · ühe hingamisega inim keha tooab 1 vatti · rahuliku jalutuskäiguga saab vabalt toita elektri pirni. Seoses maailma rahvaarvu suurenemisega ja majandus arenguga vajadus elektienergias pidevalt suureneb. Keskmiselt iga 15aastat energia kulu kasab topelt. Nõue kasvamisega, ja ka seos ökoloogiaga vajadus alternatiivses energia allikaga kasvab. Suuremat huvi pakkub uuringud inimese oraganismi nagu energia generaatorit erinevat tüüpi energiat. Aktuaalsus selle juurdemineku on põhjustatud rajade tegureid. Esiteks keskkonnahoidlik. Kasutatakse ainult soojusenergiat või liikumise kineetilist energiat, mida inimene toodab igapäevastes tingimustes. Teiseks, säästes aega ja ressursse energia säilitamiseks ja ülekandmiseks kasulikuks kasutamiseks. Inimene nagu elektrijaam. Esimene teaduslik uuring elusorganismi võime tootma soojust on ilmunud VIII sajandil.

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
Paljunemine
4
doc

Paljunemine

Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise vahele jääv eluperiood Mitoos päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Karüokinees rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis Embrüogenees oraganismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega. Postembrüogenees lootejärgne areng. Loomadel kaks viisi otsene ja kaudne e moondega Viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine munajuhas Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganimist eraldumisest surmani Ovogenees munarasku areng ovogoonist küpse munarakuni

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
Vereringlus
4
doc

Vereringlus

· Südames olevad klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise. · Süda töötab pidevalt ja rütmisliselt, tagades sellega vereringluse kehas. · Väike vereringe läbib kopse, kus veri rikastub hapnikuga, ning annab ära süsihappegaasi. · Veres leidub kolme tüüpi vererakke:punased vererakud, valged vererakud ja vereliistakud. · Punaverelibledes olev valk nimega hemoglobiin osaleb hapniku transpordil. · Valgete vererakkude ülesandeks on oraganismi kaitsmine, selleks toodavad mõned neist antikehi, teised aga käituvad õgirakkudena, neelates alla nakatunud rakke ja baktereid. · Vereliistakud vastutavad verehüübimise eest, inimesed kes põevad haigust nimega hemofiilia kannatavad verehüübimatuse all. Kas lause on tõene või väär. Vales lauses paranda vead. · Inimese südame vasakus pooles liigub alati arteriaalne veri.

Bioloogia → Bioloogia
28 allalaadimist
Kalad meie toidulaual referaat
8
doc

Kalad meie toidulaual referaat

Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kaladieet aitab "vedeldada" verd ning hoiab ära trombide tekke. Oluline osa on ka veresoonte kaitsel, puhastab- aitab välja tuua organismist nn. mittevajalikku kolesterooli. Kala söömine leevendab reumat, vähendab tuberkuloosi ja vähki haigestumise riski, leevendab migreeni, tugevdab immuunsüsteemi ning karastab oraganismi külmetushaiguste vastu. Omega-3 rasvhape aitab parandada bronhide tööd ja kergendab hingamist. Kalas olevad proteiinid, türoksiin ja aminohapped stimuleerivad ajutegevust, lisavad organismile reipust. Kalanormiks päevas peetakse vähemalt 30 g. Korraga liigne kogus Omega-3 rasvhappeid võivad maksale liig koormavaks muutuda. 2. LATIKAS Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Latikaga samasse perekonda kuuluvad valgesilm ja abakala.

Toit → Toiduainete õpetus
14 allalaadimist
Anatoomia lühidalt
11
docx

Anatoomia lühidalt

Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs ­ cavum nasi Kõri ­ larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud ­ pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ­ ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine.

Meditsiin → Anatoomia
421 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun