Rooma oraatorite kunstiline retoorika Retoorika saanud suuri mõjutusi Kreekast, kus tegelased pidasid üsna pikki kõnesid, dialooge. Atikas (kreekas) kujuneb kõnekunst eraldi distsipliiniks, sai eraldi hariduseks, tekkis hulk oraatoreid, advokaadiprokurörina. Kuulsaim Demostenes, Sokrates, Lysias. Kreeklastest õpetajad 4. saj eKr muutusid populaarseks esimestest kõnekunsti teoreetikutest Sorgias Sitsiiliast pärit, kes tuli Kreekasse. Temalt pärit palju retoorika kõnepidamise kunstist, pidem kirjandusteosed (gorgilised). Kõnekirjutaja elukutse ehk logograaf tekkimse peale kirjutasid kohtu jm kõnesid. Kreekas pidi end kohtus ise kaitsma. Kreekas kujunes välja kolm põhilist kõnetüüpi
revolutsioonilisega, vaid antiikse ja juba mõeldu uuesti- või ümbermõtestamisega. Kolmandaks on pütaagorlaste kohta raske andmeid leida seltsi iseloomustanud salastatuse tõttu, mis tulenes selle liikmete veendumusest, et matemaatilised- ja muud teadmised pole mitte kõik avaldamisele kuuluvad. Isocrates on ütelnud, et saladust hoidvaid Pythagorase jüngreid hinnatud vaikimise pärast kõrgemalt kui tolle ajastu kuulsamaid oraatoreid nende kõneosavuse pärast. PYTHAGORASE ISIK On teada fakt, et oma sünnisaarelt Samoselt rändas ta välja umbes 40-aasta vanuses, pidades vastuvõtmatuks türann Polykratese valitsemist. Kuna Polykratese valitsemisaastate kohta on usaldusväärseid andmeid, võib Pythagorase sünniaja paigutada 570 aasta paiku eKr. Seejärel olevat ta rännanud ringi, eeldatavasti Egiptuses ja Babüloonias. Hiljem asus ta elama Itaalias asuvasse Kreeka
polnud enam lihtne poliitiline kogunemine, vaid üritus, kus kokkukuuluvustunne liitis üheks kõik sakslased nagu võrdsed võrdsete seas. Üritus algas populaarsete paladega ning jätkus Wagneri hingeülendavate hümnidega, mis läksid sügavale saksa hinge ja vangistasid kuulajate meeled. Õhtu saabudes ilmus poodiumile, mis oli ääristatud sadade lippudega, Hitler, kelle hääl kaikus üle terve hiiglasliku väljaku. Sakslastel on olnud harv juhus kuulamaks suuri oraatoreid. Saksamaa senised oraatorid olid imetlenud rohkem ennast ja oma häält kui pannud rõhku sellele, mida rääkida ja kuidas. Hitleril oli ebatavaline talent, mis võimaldas väljendada kõige labasemaid eelarvamusi ja vihameelt kõige meeldivamal demagoogilisel moel. Oraatorlus oli ta suurim anne. See oli see jõud, mis võitis tema poole pea kõik tema vastased. Selline pingeline välgutaoline kõne valgustas ja andis jõudu kõigile, kes seda kuulasid. Kui hurraa
Üritus algas populaarsete paladega ning jätkus Wagneri hingeülendavate hümnidega, mis läksid sügavale saksa hinge ja vangistasid kuulajate meeled. Õhtu saabudes ilmus poodiumile, mis oli ääristatud sadade lippudega, Hitler, kelle hääl kaikus üle terve hiiglasliku 11 väljaku. Sakslastel on olnud harv juhus kuulamaks suuri oraatoreid. Saksamaa senised oraatorid olid imetlenud rohkem ennast ja oma häält kui pannud rõhku sellele, mida rääkida ja kuidas. Hitleril oli ebatavaline talent, mis võimaldas väljendada kõige labasemaid eelarvamusi ja vihameelt kõige meeldivamal demagoogilisel moel. Oraatorlus oli ta suurim anne. See oli see jõud, mis võitis tema poole pea kõik tema vastased. Selline pingeline välgutaoline kõne valgustas ja andis jõudu kõigile, kes seda kuulasid. Kui
Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, samuti rooma kirjandust ja ajalugu. Üsna tavaline oli saata 8 noormehed Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde kõnekunsti õppima ja ennast täiendama. Juba varajases nooruses osaleti mõne pereliikme või sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses. Kõnekunsti õppinu aga oli kohtus süüdistaja või kaitsja. Cicero Rooma aristokraatia seast võrsus arvukalt suurepäraseid oraatoreid. Tõeline suurkuju oli Cicero, kes lisaks kõnekunstile mõjutas tugevalt ka ladina keelt ja roomlaste poliitika ning moraalialaseid seisukohti. Ta pärines jõukast perest ja Rooma arisokraatia suhtus temasse esialgu põlgavalt. Poliitilise edu võlgnes Cicero suurepärastele kohtukõnedele, mis paljastas mõne riigimehe ülekohtust ja seadusevastast käitumist. Ta tapeti peale Caesari tapmist 43.aastal poliitiliste arveteõiendamise käigus.
Sekkus Kreeka asjadesse ka hiljem ja saavutas järk- järgult hegemooni positsiooni Kreekas. IV sajandi keskel kujunes Kreekas välja üsna tugev makedoonia-meelne partei. Ateenas oli selle juhiks Isokrates, kes kutsus üles Makedoonia kuningas Philippos II allutama endale Kreekat ning alustama kreeklaste ja makedoonlaste ühist pealetungi Aasiale, et ‘muuta barbarid helootideks’ (heloot – teatavat tüüpi (päris)ori). Vastasleeri tuntuimaks esindajaks oli üks kuulsamaid kreeka oraatoreid Demosthenes, kelle Makedoonia ehk Philippose vastaseid kõnesid nimetatakse filip(p)ikateks. IV sajandi II poole alul peetud sõdades saavutas Philippos kontrolli enam-vähem kogu Kreeka üle. Aastal 337 eKr kutsus Philippos kokku kõigi Kreeka poliste kongressi Korintoses. Ainult Sparta keeldus osalemast. Kongressil rajati Üle-Kreekaline liit Makedoonia hegemoonia all – kuulutati välja üldine rahu, sõjad poliste vahel keelati,
annaabi.ee 
