viinud ta Korintosele. Enesele teadmata oli ta tapnud oma isa, täpselt nii nagu saatus oli ette näinud. Lõpuks jõudis Oidipus Teeba linna. Seal kiusas Teeba rahvast õel sfinks. Oidipus päästis linna Sfinksi käest. Tänutäheks sai ta Teeba Kuningaks. Kuningas Oidipus abiellus Teeba kuninganna Iokastega ning sai temaga lapsi, teadmata, et tegelikult Iokaste ongi tema ema. Teeba linna oli tabanud needus. Linna elanikud tulid Oidipuselt abi paluma, et linna päästa. Tänu oraaklile sai Oidipus teada, et needusest vabanemiseks on vaja üles leida eelmise kuninga Laiose tapja ning ta linnast välja saata. Oidipus hakkas asja uurima. Teireisias andis Oidipusele mõista, et tema ise ongi mõrvar, kuid ta ei uskunud ennustajat. Lõpuks kutsuti Teebasse karjane, kes tunnistas üles, et Oidipus on tegelikult Laiose ja Iokaste poeg. Oidipus sai viimaks teada, et saatuse vastu ei saa - tema ise on oma isa mõrvar ja abiellunud oma emaga. Pärast hirmsa tõe ilmsile
Teeba linnas oli katk ja Oidipus otsis võimalusi ,kuidas linna päästa,ta saatsis Kreoni Phoibose juurde(või delfi oraaklile,pole täpselt aru saand),et mida teha,ja siis tuli Kreon tagasi teatega ,et linna saab katkust vabaks siis,kui laiose tapja kas mõrvatakse või maalt välja saadetakse,siis püüdis Oidipus leida Laiose mõrvarit siis pakkus Kreon välja,et paluda abi selgeltnägija Teiresiaselt ,et teda tasub uskuda ,tema ended alati tõesed olnud vms,siis toodi Teiresias lossi,ja Oidipus päris talt aru,aga Teiresias ei tahtnud öelda sede ennet välja ,ei tahtnud riidu
templivaremeid, skulptuurikilde ja ajaloolisi raidkirju. Püütia vastustes võis oleneda nii talupoja külviajad kui ka sõjakuulutamine. Delfi oraakli käest küsiti nõu enne iga tähtsat sammu riigiasjades. Seetõttu oli tal Vana-Kreeka ajaloole suur mõju. Ühine austus Delfi oraakli sõnade vastu ning püütiapidustused ja mängud, mida peeti pühamu läheduses iga nelja aasta tagant, aitasid kaasa Vana-Kreeka poliitika- ja usuelu ühtsusele. Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr kristliku Rooma keiser Hadrianus. Delfi oraakel oli küll kõige kuulsam, kuid mitte ainus Vana-Kreeka oraaklitest. Kõige vanem oli Zeusi oraakel Dodonas Epeiroses. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi. Oraaklid olid ka Roomas ning Egiptuses, Babüloonias ja teistes maades. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred
ajaloolisi raidkirju. Püütia vastustes võis oleneda nii talupoja külviajad kui ka sõjakuulutamine. Delfi oraakli käest küsiti nõu enne iga tähtsat sammu riigiasjades. Seetõttu oli tal Vana-Kreeka ajaloole suur mõju. Ühine austus Delfi oraakli sõnade vastu ning püütiapidustused ja mängud, mida peeti pühamu läheduses iga nelja aasta tagant, aitasid kaasa Vana-Kreeka poliitika- ja usuelu ühtsusele. Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr kristliku Rooma keiser Hadrianus. Delfi oraakel oli küll kõige kuulsam, kuid mitte ainus Vana-Kreeka oraaklitest. Kõige vanem oli Zeusi oraakel Dodonas Epeiroses. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi. Oraaklid olid ka Roomas ning Egiptuses, Babüloonias ja teistes maades. Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend. Monoteistlikes usundites (sh
Ja see pööre iseloomustab mitte üksnes Sokratese filosoofiat, vaid ka sofistide-teoreetikute huvisuunda. Õpetus teadmise arenemisest. Vaatamata sellele, et avalikkuses kujunenud käsitus temast oli sedavõrd ekslik, tunnistab Sokrates osutatud teoses, et need vaated ei ole tekkinud tühjale kohale, vaid on tõesti leidnud aset üks elulooline sündmus, mis olevat saanud niisuguse arusaamatuse aluseks. Nimelt olevat kord üks tema sõber esitanud kreeklaste tähtsaima usukeskuse Delfi oraaklile küsimuse: “Kas on keegi targem kui Sokrates?” ning olevat saanud preestrilt teada jumala vastuse: “Ei, mitte keegi ei ole Sokratesest targem.” Sokrates kõneleb edasi sellest, et jumala niisugune vastus oli olnud talle mõistatuseks – ühelt poolt ei teadnud ta endal mingit erilist tarkust olevat, teiselt poolt ei saanud ta ka arvata, et jumal ei räägi tõtt. Sellest kimbatusest leidis Sokrates oma sõnul järgmise väljapääsu. Ta otsustas välja otsida
Mässu tulemusena käid riigi võimu alla vaid Lõuna Juuda ja Jeruusalemm. Prohvetid: Eelia,??? Jesaja: 8.saj tegutses Iisraeli languse ajal ning käsitles Assüüriat jumala karistusena valejumalate tunnistamise eest ja kutsus ravast Jahve ümber koonduma. Üks esimesi märke monoteismi nõudest. 8) Väike-Asia 1. aastatuhandel e.Kr. Midas: 8/7.saj Früügia kuningas, kelle valitsusaeg märkis ka riigi hiigelaega, tugevad sidemed Kreekaga, mida tunnistavad annetused Delphi oraaklile. Leping Assüüriaga, kus tunnsitas end selle alamaks. Pmst oli Früügia 8.saj Anatoolia suurvõim pealinnaks Gordion kuid 7.saj kimmerlaste sissetungiga läksid alad Lüüdialastele Gyges: 7.saj Lüüdia kuningas, kes pani aluse riigi suurvõimule, sest pidi vastu astuma kimmerlastele, kellega võideldes hukkus. 7.saj hakait ka Lüüdias metallraha müntima. Kroisos: 6.saj Lüüdia viimane kuningas, rikas ja vägev, talle kuulusid Kreeka linnad Anatoolia läänerannikul ja sisealad
Superbus, aga kõrge hind oli. Sibüll viskas raamatud tulle, aga sai ikka 3 raamatut. Neid hoiti hiljem Jupiteri templis ja need olid kindlasti olemas. Aga tempel põles maha.. Oraaklid olid spetsialiseerunud jumaliku tõe selgitamisele, tavaliselt Apolloni templis. Manteion või chresterion tõlgitav kui küsija. Sellonid- kandsid ühte rüüd, magasid palja maa peal ja ei pesnud jalgu.. ehk olid maaga ühenduses. Olid olemas ka uneoraaklid- inimene uinus pühamus, rääkis oraaklile unest ja see tõlgendas. Oli ka surnuoraakel, kes võimaldas surnutega nõu pidada. Lebadeia oraakel oli selline Delfi oraakel oli kõige kuulsam. Algselt oli see maaema pühapaik, Ge(?), k.a Themis ja Poseidon ka. Pythoni koobas. Kuulutamine sai alguse Koretaselt. Kits käis mäenõlval söömas ja Koretas märkas, et kits käitub veidralt. Kits oli avastanud lõhe maa seest, kust tulid aurud. Ka tema sai neist mõjutatud. See tõi siis esile jumaliku tarkuse
Kujunes traditsioon seitsmest targast. Nad olid riigimehed, kes väljendasid mõõdukuse ideoloogiat. Nad on sophos e targad. Üks neist oli Solon.; Thales; Periandros. Neid ühendas lugu, et kalurid leidsid merest kuldnõu ja seal oli kirjas, et viige see kõige targemale. Ja nii viidi see ühele targale ja see tark saatis edasi.. kuni lõpuks jõudis jälle temale, sest kõik saatsid edasi. Lõpuks avastati koos, et jumal on kõige targem. Ja see ostutati viia Delfi oraaklile ja see jumalale annetada- sinna juurde kirjutati ,,ei midagi liigset" ja ,,tunne iseennast". Oli palju neid, kes kirjutasid oma tarkust üles, aga meile pole midagi säilinud. On säilinud vaid fragmente hilisematelt autoritelt. Mõjukamaks on kujunenud Aristotelese koolkond, ta ise elas 4.saj ja tema koolkonna kaudu on palju tõekspidamisi meieni jõudnud. Aristoteles leidis, et arhailise aja väike-aasia ranniku e ioonia filosoofid arutlesid peamiselt selle üle, et
annaabi.ee 
