1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud b) kitsendused c) sihifunktsioon 2. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. 3. Koostada algsimplekstabel ülesande lahendamiseks simpleksmeetodil. 4. Lahendada ülesanne simpleksmeetodil. 5. Analüüsida optimaalset lahendit: a) leida primaarne lahend ning anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgendus; b) leida duaalne lahend ning anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgendus; c) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub esimese toote kasum c 1; d) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub III tootmisressurss b 3. 1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud x1 metalltoode M1
1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud b) kitsendused c) sihifunktsioon 2. Koostada algsimplekstabel ülesande lahendamiseks simpleksmeetodil. 3. Lahendada ülesanne simpleksmeetodil. 4. Optimaalse lahendi analüüs: a) leida primaarne lahend ning anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlg b) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub teise toote kasum c2 c) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub I tootmisressurss b1 d) kirjutada välja duaalne lahend ja tõlgendada saadud lahendit. 5. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. 6. Lahendada duaalne ülesanne M-meetodiga.
0 0 15 75 0 0 142500 5. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. duaalse ülesande lahendi leiame optimaalse baasitabeli sihifunktsiooni reast ning see on: y1 15 y2 75 y3 0 y4 0 6. Lahendada duaalne ülesanne M-meetodiga. Kirjutada välja lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgend y1+y2+y3>=90 2y1+y2+y4>=105 y1...y4>=0 w=2000y1+1500y2+1200y3+600y4->min tuleb juurde võtta abitundmatud ja lahutan need võrratustest y1+y2+y3-y5=90 2y1+y2+y4-y6=105 w=2000y1+1500y2+1200y3+600y4->min w'=-2000y1-1500y2-1200y3-600y4->max võrratussüsteemi lahend,
0 0 15 75 0 0 142500 5. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. duaalse ülesande lahendi leiame optimaalse baasitabeli sihifunktsiooni reast ning see on: y1 15 y2 75 y3 0 y4 0 6. Lahendada duaalne ülesanne M-meetodiga. Kirjutada välja lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgend y1+y2+y3>=90 2y1+y2+y4>=105 y1...y4>=0 w=2000y1+1500y2+1200y3+600y4->min tuleb juurde võtta abitundmatud ja lahutan need võrratustest y1+y2+y3-y5=90 2y1+y2+y4-y6=105 w=2000y1+1500y2+1200y3+600y4->min w'=-2000y1-1500y2-1200y3-600y4->max võrratussüsteemi lahend,
metsastatud aladel kasvavad aga kõrgtootlikud salu- ja laanemetsad, puistudest domineerivad kuusikud ja männikud. Leetjate muldade huumuskate, mille all esineb eluvieerumise tunnuseid, on keskmisehuumuslik (2,4-2,8%), võrreldes metsamuldadega on see väiksema huumusesisaldusega. Üldlämmastiku sisaldus on leetjatel metsa- ja põllumuldadel suhteliselt sama 0,15-0,16%. Tänu mulla struktuursusest tingitud heale õhustatusele ja rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsetele ning vegetatsiooniperioodil stabiilsetele niiskusoludele on leetjate muldade mullaelustiku tugevusest ja juurestikust hõivatud kiht suhteliselt tüse. Tüseduse tõttu ei karda need mullad lühemaid põuaperioode. Mulda iseloomustab ka mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Enamus leetjaid muldi on lõimiselt liivsavid, kuid esineb ka saviliivasid ja saviliivasid liivsavidel. Muldade profiil on vertikaalselt diferentseerunud
tsirkulatsioonile, mõningal määral pilvisusele ja isegi sademetele. 17. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid maismaa looduslikele ökosüsteemidele. Võimalik, et kliimamuutuste kiirus on niivõrd suur, et mõningad ökosüsteemid ei jõua uute kliimatingimustega kohaneda, seejuures võivad üksikud ligid kaduda, mis viib bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele; floora ja fauna liikide jaotus võib muutuda; liigid võivad järgneda nendejaoks optimaalsetele kliimatingimustele; mõningad taimekooslused võivad adapteeruda. 18. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid põllumajanduslikule tootmisele ja metsamajandusele. Ebastabiilse niisutamisega regioonid muutuvad kuivemaks, seetõttu toimuvad muldade degradatsioon ja saagikaod; niisked alad muutuvad veelgi küllastunumaks veega suuremate troopiliste tormide tõttu; muutub ekstreemsete mõjutuste sagedus ja iseloom põllumajandusele, mille põhjuseks on ülejutused,
suletud kooslusi ja argesiivsete liikidega avatud kooslusi. Selliste segukülvide kasutamine, väetamine ja hooldamine on keerukam kui põllukultuuridel. · Rohumaade saak 100% kasutatakse ainult loomasöödaks. Heintaiimede koostis ja saagivõime peavad vastama loomade söödatarbele. Eesti looduslikud tingimused nt suvekuude õhutemp mis kõigub 12-20 C vastab kultuurkõrreliste ja liblikõieliste heintaimede optimaalsetele temperatuuridele. Eesti suvekuude sademete hulk rahuldab heintaimede vee vajadust 70-80% ulatuses. Sademetest ja temp lähtuvalt, heintaimede saagid aastate jooksul kõiguvad +/-10%, põllukultuuride saaagid aga +/-30%. Heintaimede liigid on leplikud mulla lõimise ja liikide suhtes. Rohusöötade tootmine on käesoleval ajal 100% mehhaniseeritud, st et vajatakse vähe inimtööjõudu ja energiat. Rohusöötade säilituskaod on väikesed, need jäävad 1-2% piiridesse. Heintaimede
35 - 1 klass (100 94 punkti) ettevõtte finantsseisund on suurepärane, stabiilne ja ettevõtte on maksevõimeline. Selle klassi ettevõtted suudavad täita oma kohustusi õigeaegselt kokkuleppe kohaselt. Ärisuhete risk puudub. - 2 klass (93 65 punkti) - ettevõtte finantsseisund on normi piires. Finantsnäitajate väärtused on optimaalsetele väga lähedased, kuid kapitali struktuuris on suurenenud võõrkapitali osatähtsus. Selle klassi ettevõtted suudavad täita oma kohustusi õigeaegselt kokkuleppe kohaselt. Ärisuhete risk on minimaalne. - 3 klass (64 52 punkti) - ettevõtte finantsseisund on rahuldav. Võivad tekkida makseraskused, seoses liigset võõrkapitali osatähtsust kapitali struktuuris. Ärisuhete risk on oluline.
annaabi.ee 
