1) Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi. 2) Kehtestati erinevad sõltuvus tingimused. 3) Elukorraldus jäeti puutumata. Vabariigi languse põhjused : 1) Talupoegade laostumine. 2) Talupoegadel põhineva sõjaväe vahetas välja palgaarmee. 3) Endised kodanikud ei saanud enam rahvakoosolekul kaasa rääkida. 4) Enamiku rahvakoosolekul osalejatest moodustasid proletaarid (lihtrahvas). * 2 peamist parteid Roomas olid : 1) OPTIMAADID - senati toetajad. 2) POPULAARID - rahvakoosolekule tuginejad. * 89 a. eKr said kõik vabad Itaalia elanikud Rooma kodanikeks. CAESAR * 44 a. eKr Caesar tapeti. Oma sõber Prutusele jõudis ta veel öelda : ,, Ka sina Prutus ! " ( Prutus reetis teda vms ) * CAESARI TÄHTSUS : 1) Taastas Roomas korra, vähendas makse ja võlgu. 2) ,,Ajakirjanduse isa " 3) Kirjutas raamatuid (nt: ,,Märkmeid Gallia (Prts) sõjast " 4) Laskis riigi kaardistada. 5) Kalendri reform.
omavahel. Akvedukt, kannab vett. Vee juhtimise otstarve. Term, sauna kompleks, see oli suhtlemiskeskus ja vaesed said seal soojas olla. Amfiteater gladiaatorite sõdimise jaoks. Kõigi jumalate tempel Panteon. Perekonnad olid patriahaalsed. Religioon, algselt teistelt võetud usundid. Kreeka jumalad > Idamaa usundid > Ristiusk (Hakkas levima kuningriigi ajal) Ida-rooma keisririigi õitseng seisnes võimutugevuses, sõjaväe tugevuses, heas maksusüsteemis, ristiusu tugevnemises. optimaadid kaitsesid senati võimu populaarid tuginesid rahvakoosolekule Alates 900 eKr etruskide sisserändamine, asusid Ertuuria maakonnas, tundmatu päritoluga rahvas, tõenäoliselt Väike-Aasiast. Nad aretasid linnriike. Itaalid olid karvakasvatajad, nemad aga kaupmehed, ehitajad või metallitöötlejad. Said kuulsaks oma rajatistega ja ennustamisega. Naised, võõramaalased, orjad polnud kodanikud
Sündmused: Gallid rüüstasid Roomat 390 e.K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maakonna. Isikud: Mucius Rooma tõus Vahemeremaade suurvõimuks (264-133 eKr) iseloomulikud jooned: Vahemere maade Läänepoolses osas oli tõusnud valitsevaks ladina keel ja kultuur. Sündmused: Puunia sõjad, Makedoonia ja Kreeka vallutamine. Isikud: Scipio Africanus. Kodusõdade period ja vabariigi langus (133-30 eKr) iseloomulikud jooned: Kujunes välja 2 poliitilist suundumust- optimaadid ja populaarid. Sündmused: Aktioni merelahing, orjade ülestõusud, Caesari eluaegne diktaatori tiitel. Isikud: Caesar, Augustus. Varane keisririik (30 eKr-235 pKr) iseloomulikud jooned: Toimus õitsenguperiood, ajajärku nimetatakse printsipaadiks ja keiser sai ise valida järgmise keisri. Sündmused: Juudi sõda, vallutati Britannia. Isikud: Augustus, Claudius. Segaduste ajajärk Roomas (235-284) iseloomulikud jooned: Linnade langus. Sündmused: Pidevad kodusõjad
o ennustuskunst · Rooma riigi kujunemine o 753.a asutati Rooma linn Latiumi maakonnas o etruskid tugevaim rahvas Itaalias o võitlus etruskidega o viimased kuningad olid etruskid · Puunia sõjad o Kartaago ja Rooma vahel o peeti kolmel korral o purustati Kartaago, vallutati Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Hispaania rannik · Kodusõjad o Kujunesid erinevad poliitilised rühmitused: Optimaadid, kes kaitsesid endiselt senati õigusi Populaarid, kes tuginesid pigem lihtrahva soovidele o 1.saj eKr puhkesid ülestõusud piirkondades, mis tahtsid oma õigusi laiendada o 82.a eKr kehtestas konsul Sulla diktatuuri (pärast surma kodusõjad jätkusid) o 60.a eKr sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassus senativastase liidu o Caesari ja Pompeiuse vastuolude tõttu puhkes kodusõda
koosnes siitpeale ühesuguse raskerelvastusega meestest, kümneks suureks allüksuseks kohordiks (cohors) ja tõstis seeläbi leegioni suuruse ligi 6000 meheni. 102 eKr võitis nii germaanlasi. Kuulsus Gracchuste reformikatsetel ja Mariuse sõjaväereformil tagajärjed: Senati autoriteet osutus vaidlustatavaks. Tõusis rahvakoosoleku (tribuutsete komiitside) osa Rooma poliitikas. Populaarid need, kes enda tahet rahvakoosoleku toel läbi viisid. Optimaadid senati autoriteeri kindlustavad poliitikud. Mariuse reform: sõjaväe peajõud palgasõdurid, kes tihedalt seotud enda pealikuga, mistõttu kasvas väepealike poliitiline tähtsus. Armee muutus väepealiku eraarmeeks, millega sai enda poliitilist agendat ajada. 4. Liitlassõda 1.saj: liitlased tahtsid saada alates Gracchuse reformidest Rooma kodakondsust ning 91 eKr algas seetõttu ülestõus. 89 eKr lubas Rooma kodakondsuse kõigile itaallastele ning
nper adv. hiljuti, äsja opprim, press, pressum, ere alla suruma, ob praep. c. acc. vastu; pärast, tõttu maha suruma; lämmatama, rõhuma; tabama obici, ic, iectum, ere vastu heitma; kätte oppgn, v, tum, re kallale tungima, andma; vastama; tekitama, põhjustama ründama, tormi jooksma, piirama oblvscor, obltus sum, oblvsc unustama, optimtes, (i)um m pl. aristokraatide partei, mitte mäletama optimaadid obscrus, a, um pime, tume, sünge; optimus, a, um superl. sõnast bonus arusaamatu, segane; tundmatu; varjatud, opt, v, tum, re soovima; (välja) valima peidetud I opus, operis n tegu, töö; vaev; teos obses, sidis m, f pantvang; käendaja; pant II opus n indecl.: opus est on tarvis, on vaja obside, sd, sessum, re viibima, elutsema; ra, ae f äär, serv; rannik sisse piirama; anastama, valdama; luurama rti, nis f kõne
rünnaku, Gracchuse pooldajad said seal lüüa, Gracchus ise kartis langeda vangi ja lasi end orjal hukata. Peale selle et seal kähmluses sai surma palju Gracchuse pooldajaid saatis Opimius sõdureid ülejäänuid otsima ning palju tapeti inimesi ka linnas. Vaatamata sellele Gracchuse ideede pooldajate arv kasvab ja tekib populaaride partei. Nagu nimi viitab on seal tegemist rahvaga, esindas pleebsi huve. Nende vastasteks said suurmaaomanike partei optimaadid. Vabariigi aja lõppu iseloomustab nende parteide vaheline võimuvõitlus. Hoopis suurem mõju kui Gracchuste reformidel oli Mariuse sõjaväereformil. Selle reformi eesmärgiks oli sotsiaalsete pingete leevendamine ühiskonnas. Proletaaridele tehti võimalikuks sõjaväkke minek, neile anti riigipoolt relvastus ja ülalpidamine. Marius kes selle läbi viis oli konsulaastal 107eKr ja sel aastal viib ta ka selle läbi. Kõigepealt muudab ta sõjaväe ülesehitust: ta jagab leegionid