ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa. Sisepoliitikas viis ta läbi keskvõimu tugevdamiseks bojaaride võimu piiramist, sellele ajale kombeks olnud vägivaldsel viisil ning küüditas inimesi riigi Euroopa osast Lääne-Siberisse (sellest arenes hiljem traditsioon, mis jätkus ka Nõukogude ajal). 1565. aastal kehtestas Ivan opritsnina-süsteemi, mis tähendas maa jagamist kaheks: opritsninaks ja zemstninaks. Esimeses osas kehtestus tsaari piiramatu isevalitsus, kus tegutsesid opritsnikud, tsaari terroripoliitika elluviijad. Opritsnina raames korraldati mitmelpool äärmiselt veriseid pogromme, kus hukati tuhandeid inimesi, sealhulgas ka Novgorodis, Pihkvas ja Narvas. Mis sellise valimatu tapmise taga oli, pole siiamaani selge. Ivan kaotas ka talupoegade liikumisvabaduse ja tekitas niimoodi pärisorjuse. 1581
keegi ei tohtinud talle vastu vaielda ning ta ei eksinud kunagi milleski. Ta ütles, et tsaaril, Jumala poolt valitul on piiramatu võin, mille vastu mässutõstmine või isegi kriitika on jumalavallatu. Tema kõige järelemõtlematuid, kõige julmemid, kõige ülekohtusemaid otuseid peavad alamad respekteerima, kui otsuseid, mis tema kaudu tulevad Jumalalt. 1565.aastal kehtestas Ivan opritsnina-süsteemi, mis tähendas maa jagamist kaheks- opritsninaks ja zemstinaks.Viimases osas valitsesid Ivani väljavalitud, kes võisid trahve määrata, piinata mehi, vägistada naisi, torgata lastel silmi peast, rüüstada maju, põletada metsi jpm. Seda kõike ilma, et keegi midagi ütleks. Vastupidi tsaar just õhutas nende vägivaldsust ja pärast iga kangelastegu tasus heldelt. Selle kohta öeldi, et seal oleks nagu kuus tuhat väikest Ivani. Opritsninas oli tsaari piiramatu isevalitsus ning seal toimusid täiesti valimatult suured tapmised. Ivanile
Uus valitseja toetus senisesse võimuladvikusse kuuluvate bojaaride asemel oma isiklikele lähikondlaste ning teenisaadlile, kelle elatis sõltus tsaari annetatud maavaldustest. 1558.aastal alanud Liivi sõjaga tahtis tsaar Balti riigid vallutada, kuid see ei õnnestunud. Kibestunud tsaar pagendas senised lähikondlased ning alustas avalikku terrorit. 1565.aastal jagati riik kaheks: ühes osas valitses vormiliselt bojaarid ja teine, mida nimetati opritsninaks. Teenisaadlikest moodustas tsaar talle ustava opritsnikute maleva, mis hoidis hirmul kogu riiki. 1560.aasta talvel sõjakäigul Novgorodis röövisid nad linna paljaks ja tapsid üle 40000 inimese. Moskvas heideti samal aastal sajad reetmises süüdistatud keeva vee katlasse. Vägivallaõhustik valitses Venemaal Ivan Julma surmani. Teiste hulgas tappis tsaar tüli käigus oma poja. Ivan IV (1533-1584) Katariina II
Naisel oli pärast ka nurisünnitus. *Oli abiellus 7x . *Vanaisa oli Ivan III. *Pärast Ivan Julma surma sai troonile tema piiratud mõistusega poeg Fjodor I, tegelikuks valitsejaks sai aga bojaar Boriss Godunov. 1598. aastal valiti Boriss Godunov uueks tsaariks. *Ivan oli Moskva suurvürsti Vassili III ja Jelena Glinskaja poeg. *1565. aastal kehtestas Ivan opritsnina-süsteemi, mis tähendas maavalduste jagamist kaheks: opritsninaks ja zemstninaks. *Ivan oli oma aja Moskoovia harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Ta soosis trükikunsti arengut ja asutas Moskvas trükikoja.*Ivan sai pärast oma isa Vassili III surma vaid 3-aastaselt Moskva suurvürstiks. -Peeter I (Peeter Suur)- 2m pikk, oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast. *Riigi territoriaalne suurus oli tähtis, tahtis muuta euroopalikuks(euroopameelne).
Moskva kui ,,kolmas Rooma"- vene alade ühendamine Moskva ülemvõimu alla 16. sajandil leidis ideoloogilise väljenduse kolmanda Rooma idees ''Kaks Roomat (rooma ja Konstantinoopol) on langenud, aga kolmas (Moskva) tõuseb ja neljandat ei tule iialgi!'' Müüt kolmandast roomast andis tuge Vene messianismile ning õigustuse järgnevatele vallutustele. 23 Ivan Julm ja opritsnina- 1565. aastal jagati kogu riik opritsninaks ja ... Nendel aladel koondati riigi viljakamad piirkonnad ja tähtsamad kaubalinnad, võis tsaar ehk Ivan Julm valitseda omatahtsi. Bojaaride maavaldused konfiskeeriti ja jagati teenisaadile. Pärast Moskva maha põletamist ametlikult opritsnina kaotati, kuid terroriõhustik valitses Venemaal Ivan IV Julma surmani. Õigeusukirik ja riigivõim- 1589. aastal muutus vene õigeusu kirik ka vormiliselt iseseisvaks
asuvate tatari khaaniriikide kui ka lääne suunas Leedu ja reformatsiooni järel nõrgenenud Liivimaa riikide vastu. Kui idas õnnestus 1550. aastatel vallutada Volga jõel asuvad Kaasani ja Astrahani khaaniriigid, siis 1558. aastal alanud Liivi sõda kulges Moskvale ebaõnnestunult ( Läänemeremaad). Kibestunud tsaar pagendas senised lähikondlased, lahkus 1564. aasta lõpul teatraalselt Moskvast ning nõudis erakorralisi volitusi. 1565. aastal jagati kogu riik opritsninaks ja zemstsinaks. Kui viimases jäi vormiliselt kehtima senine valitsemiskorraldus, siis opritsnina aladel, kuhu koondati riigi viljakamad piirkonnad ja tähtsamad kaubalinnad, võis tsaar valitseda omatahtsi. Opritsnina aladel elanud bojaaride maavaldused konfiskeeriti ja jagati teenisaadlile, bojaarid ise asustati ümber peamiselt tatarlastelt vallutatud maadele. Teenisaadlikest moodustas tsaar talle ustava 6000-mehelise opritsnikute maleva, kes hoidis kogu riiki hirmu all
annaabi.ee 
