Kavalerid- kuninga liitlased Raudkülgsed- sõjaväeosa , range disipliiniga ja tugev relvastus, usuline vaimustus Lordprodektor- Cromwelli tiitel Toorid- konservatiivid (kord majas) Viigid- partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) Kuulus revolutsioon-james II veretu kukutamine ja William III võimuletulek, absol. Monarhia võeti maha; deklaratsioon õiguste bill- bill of rights-põhiseaduste dokument Kuurvürst- Saksa riigi valitseja 3 Rooma- Moskva maailma keskus Opritsina- riik jagati kaheks, ühes valitses vormiliselt bojaarid ja teist nim opritsinaks, kus allutati vahetult ivan julma võimule, Kasakas- ratsasõjad Venemaal, hobustega ja kakeldakse palju Vanausulised- on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine. Segaduste aeg- ivan julma ja romaanivite vahel puhkenud rahutused kasvasid kiiresti talurahvasõjaks Palee pöörete aeg- peeter I ja katariina II vahel SÕJAD
ROMANOVITE VÕIMULETULEK VENEMAAL JA ABSOLUTISMI KUJUNEMINE Segaduste aeg (smuta) 1598-1613 Ivan IV oli troonil kuni 1584. aastani. Tema surma järel sai troonile tema vaimuhaige poeg Fjodor (1584-1598), sest terve poja oli ta vihahoos tapnud. Sisuliselt valitses küll vaimuhaige poja Fjodori naise vend, kelle nimi oli Boriss Godunov. Peale Fjodori surma sai Godunovist järgmine tsaar. BORISS GODUNOV (1598-1605). Boriss Godunov oli olnud üks opritsina juhtivaid tegelasi, kuid Ivan IV surma järel õnnestus tal siiski võimu juurde jääda. Ta tugevdas tsaarivalitsust veelgi. Tema teeneks tuleb pidada püüet tugevdada majandust ja kindlustada riigi piire. Venemaa välispiiride haprus oli ohuks riigi terviklikkusele. Tema ajal saavutas Vene kirik Konstantinoopolist sõltumatuse (1589). Kuna Godunov oli opritsnik, siis ei olnud ta rahva seas populaarne, kuid samas ei olnud ta väga halb valitseja
Gustav I Vasa. d. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel: · Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. · Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. e. Vene riik: · Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid. · Ivan IV (1533-1584) vallutas tatari riigid idas, kuid sai lüüa Liivi sõjas. · Võttis endale tsaari tiitli ja vallandas opritsina võimuterrori. 4. Itaalia a. Itaalia sõjad (1494-1559): · Ülemvõimu kehtestamiseks jõuka, kuid killustatud Itaalia üle, Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. · Edu polnud kummalgi poolel. · Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt). b. Sõdade tagajärjed: · Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast).
1565-1572 aastatel. Tuleb sõnast obrits (eraldi), teine tsensina (trad. Osa riigist mida valitses ühtne strukruur). Osas riigis haldussüst. muutmist. Praktikas loodi eraldi väeosad. Obritsnikute väeosad, mis maa eri osades viisid läbi karistustaktikaid. Mingisuguse maavalduse eraldamist kellegi tähtsa nina jaoks. U 1000 meest, eri taustaga (ka välismaalasi, üksikuid). Selleks, et tugevdada tsaari võimu ja V riigi püsimajäämist. Ei ole võimalik väita, et opritsina täielik koosseis.. Et oleks alamate klasside ja aadlite vastuolud- ei saa väita. Tsaaririigi relgioossusest. Aleksandrov- väike linn. Tsaar asus 1564.a sinna kuni 1581.aastani seal. Vm levinud maailmalõpu ootused. Ta valitsemisajal metropoliit Makarovi juhtimisel need pitletod jms. Pärast ta surma kogu Vm ajalookirjutamine katkeb. Kuni 17.saj-ni pole Vm-l kohalikku ajalookirjutust (Moskvas). Arusaamatu. Ivani elu lõpust tänu kaugetele allikatele
Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel: · Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. · Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. 5. Vene riik: · Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid. · Ivan IV (1533-1584) vallutas tatari riigid idas, kuid sai lüüa Liivi sõjas. 38 · Võttis endale tsaari tiitli ja vallandas opritsina võimuterrori. Renssanss ja humanism Renessanss tähistab Euroopa ajaloos vaimset ja kultuurilist murrangut, uut maailmavaadet ja uut kultuuritüüpi, mis kujunes Itaalias juba 14. sajandil, enamikus Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides 15. ja 16. sajandil. Tekke eeldused: · Kaubandusele tuginev majanduslik tõus · Rikkuste kogunemine ja panganduse teke · Uute, varakapitalistlike suhete kujunemine Iseloomulikud jooned: ilmalikkus, humanism, antiikkultuuri taassünd
Sagedased sõjad Venemaaga. Rootsi: Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel: Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. Vene riik: Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid. Ivan IV (1533-1584) vallutas tatari riigid idas, kuid sai lüüa Liivi sõjas. Võttis endale tsaari tiitli ja vallandas opritsina võimuterrori. Itaalia Itaalia sõjad (1494-1559): Ülemvõimu kehtestamiseks jõuka, kuid killustatud Itaalia üle, Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. Edu polnud kummalgi poolel. Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt). Sõdade tagajärjed: Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast). Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale. Renessanss ja humanism
Sagedased sõjad Venemaaga. Rootsi: Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel: Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. Vene riik: Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid. Ivan IV (1533-1584) vallutas tatari riigid idas, kuid sai lüüa Liivi sõjas. Võttis endale tsaari tiitli ja vallandas opritsina võimuterrori. Itaalia Itaalia sõjad (1494-1559): Ülemvõimu kehtestamiseks jõuka, kuid killustatud Itaalia üle, Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. Edu polnud kummalgi poolel. Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt). Sõdade tagajärjed: Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast). Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale. Renessanss ja humanism
annaabi.ee 
