Professor Shahbaz Khan on nentinud, et isegi palju levinud kliimamuutus on tegelikult väiksem probleem kui maailma rahvaarvu pidev kasv (``Äripäev`` 23.07.2008, Siim Sepp). Pealegi kliimamuutuski on osalt tingitud rahvaarvu suurest kasvust, seega tuleks mõlema probleemi lahendamist alustada rahvaarvu kasvu peatamisest ja keskkonnasõbralikuma käitumise suurendamisest. (Kalju Eerme http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.PDF ) Magevee puudus ja vee saaste. Rahvaarvu kasvamisega on tekkinud magevee lõppemise oht. Magevesi moodustab veevarudest vaid 3% ja sellestki valdava osa moodustab igijää. Tegelikult kasutuskõlblik on ka jõgedes voolav vesi, maapinnale lähemate põhjavee horisontide vesi ja mõningal määral järvede vesi, kuid see vesi ei ole või ei pruugi olla kvaliteetne. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt
Deformatsiooniks laiemas mõistes nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse. Deformatsiooniks kitsamas mõistes nimetatakse aga suurusi, mis iseloomustavad keha kuju ja mõõtmete muutumise intensiivsust. Kontekstist peab alati selguma, kas tegemist on laiema või kitsama tõlgendusega. Deformatsioonid jagunevad: 1.1 Plastilised deformatsioonid ehk jääkdeformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (näiteks plastiliini voolimine, paberi kortsutamine). 1.2 Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (näiteks vedru kokkusurumine). ...
wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5a/Electron_shell_024_Chromium.svg/5 58px-Electron_shell_024_Chromium.svg.png http://www.mjtuning.ee/catalog/images/dotz.jpg http://image.ecplaza.net/offer/h/hijackie/3906902_s.jpg http://z.about.com/d/chemistry/1/0/C/Q/chromium.jpg http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/7_ol%FCmpkonspekt.htm#Kroom http://www.staff.ttu.ee/~atrik/oppe/yki0030/redoksid.pdf http://www.terviseleht.ee/200142/42_kroom.php [6] ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Loeng%204_2006.doc http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=h%C3%BCgroskoopne&F=M&O=0&E=0 www.tlu.ee/keemia/Truusi%20%F5ppematerjalid%202006/ANORGAANILINE%20KEEMIA %20II-1.doc http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng112.pdf http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/l8.pdf www.referat.ee/ee/doc/metallid2.doc http://www.chem.ttu.ee/yki/files/K2004/elemendid/kroomi_ryhm_ee_2.pdf http://www.chem.ttu.ee/yki/elementide_keemia/K2004 http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng112.pdf http://en
ajaühikus tekkida. Lahutusvõime sõltub nn. "surnud ajast", mille jooksul järgmine osake ei saa veel tekitada detektoris uut impulssi. Detektori efektiivsuse all mõeldakse ühes ajaühikus detektoris impulsse tekitanud ja detektorisse sattunud osakeste koguarvu suhet. Tavaliselt antakse see protsentides. Efektiivsus sõltub kiirguse liigist ja selle osakeste energiast, samuti detektori liigist ja konstruktsioonist. 5.Kasutatud kirjandus http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/A16%20Ioniseerivad%20kiirgused.pdf http://www.kliinikum.ee/radioloogia/images/stories/oppetoo/varasemad_loengud_yliopilastele /Simisker_Aadu_FyySIKA_DOSIMEETRIA.pdf 6.Kokkuvõte See on kiirguste mõõtmine ja registreerimine.Kasutatakse meditsiinis ehk kiirititusravis. Kiiritusravi jaguneb kolmeks: pahaloomulised kasvajad, healoomulised protsessid ja mittekasvajalised haigused(nt:rasedus, aneemia,sepsis,organite põletike ja puudulikkuse)
- Vedelad (vihm, uduvihm) - Tahked (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe) - Segatüüpi (lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga) Sademete liigitus langemise iseloomu järgi: - Laussademed (kestab tavaliselt pikemat aega) - Hoogsademed (Saju intensiivsus on muutlik, kestab tavaliselt lühikest aega.) KASUTATUD MATERJALID: V. Truija õppematerjalid keskkonnafüüsikast, Räpina Aianduskool Vikipeedia http://ael.physic.ut.ee/KF.Public/Oppetyy/Hanno_Uuendatud_konsp2004_5_osa.pdf http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCQQFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww.annaabi.com%2FKasvuhooneefekt- m18434.html&ei=M_ueT4b4I5Dy8QOmtvSdDw&usg=AFQjCNHXzHDt9tzc- 2EM90mSS_Fsi6uEFg&sig2=91P_nwl0n3Fgi-mCKGX9Ow www.miksike.ee/referaadid/vikerkaare_teke_kristjan.ppt ja ilmselt veel midagi..
· ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. Selle ülaosa on aga väga tugevatest tahketest kivimitest, mis koos maakoorega moodustab litosfääri
ee/kirjandus/raamatud/vihm.pdf http://www.hot.ee/praakel/Kool_Vihmametsad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/3teema/loodus/vihmametsad2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maakera_kopsud_kadri.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/troopilised.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/bio.pdf http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/ope.pdf Ene 10 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.doc Bioloogia Gümnaasiumile 1 osa Tago Srapuu Henni Kallak http://www.lennuk.ee/src/marsruut/sihtkoht.php3?L1=marsruut&L2=kaart&idt=maa- ja-loodus&id=3 http://my.tele2.ee/tiigrid/populatsioon.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-49-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vihmamets.htm Looduse entsüklopeedia David Burnie
Elliot Roberts "Värisev maa" Tallinn, kirjastus Valgus, 1971 ENEKE Tallinn, kirjastus Valgus, 1984 SL Õhtuleht http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/3maakera/maav.htm http://www.kes-kus.ee/04/tundmatu_eesti.htm http://www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/seismo.html http://www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/mv.html http://miksike.ee/documents/main/referaadid/maavarinad.htm http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.doc - http://www.kes-kus.ee/04/tundmatu_eesti.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vulkaanid.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/huvitavaid_fakte_geograafiast.htm 20
soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus ( tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.) http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.PDF lk. 37 http://www.ep.ee/?id=1135 KLIIMAMUUTUSED a) Sellega kaasneb õhutemperatuuri tõus b) Mõju veeringele c) Veetase d) Aurumine e) Põhjaveetase f) Mõjutab jõgede äravoolu g) Mõju temperatuuri- ja jääreziimile h) Jääperioodi kestvus väheneb i) Lumikatte kestvus väheneb (Eestis vähenenud 2 nädalat) j) Väheneb jää paksus k) Veekogude soojusseisund muutub l) Mõju vee kvaliteedile ja veekogude ökosüsteemile m)Hapniku sisaldus
olulisematest infoturbe alastest turvameetmetest. 2004 - http://www.ria.ee/public/Infoturbe_soovituste_juhend_v1.pdf (27.05.2008) 35. Riigikontroll. Eesti valmisolek hädaolukorraks. Nr OSII-2-1.4/07/18 - http://www.riigikontroll.ee/upload/failid/20033_ka_hadaolukorrad_16.05.200 7_lopp.pdf (27.05.2008) 36. Riskianalüüs kodanikukaitses - http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/RISK1_4P.doc (27.05.2008) 37. Siseministeeriumi koduleht - http://www.siseministeerium.ee/17725 (27.05.2008) 38. Siseministri 26.06.2001 määrus nr 78 " Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika" - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp? replstring=33&dyn=965540&id=189796 (27.05.2008) 39. Tross. J. Kriisid ja kriisireguleerimine. 2007. a loengumaterjal 40. Tross. J. Tsiviilkaitsest kriisireguleerimiseni
annaabi.ee 
