Kontsert EESTI TEATRI LAULUD 22. aprillil 2006 õnnestus Väikesesse Vanemuisesse kuulama minna kontserti Eesti teatri laulud, mis osutus publikule väga meelelahutuslikuks,kaasahaaravaks ja harivaks. Laulukava koostaja ja muusikajuht Riina Roose oli kokku pannud nostalgilisi meenutusi - laule operettidest, muusikalidest, ooperitest, näidentitest, lavastustest. Eripära lisati küsimustega, mida esinejad publikule lugude vahel esitasid, pälvides sedasi kogu vaatajaskonna tähelepanu. Ühtlasi mainiti igale muusikapalale ära ka selle päritolu, helilooja ja sõnade autor. Avalooks sättis end lavale Tallinna Linnateatri näitlejaterst koosnev kvintett ja neile lisaks veel R.Roose ja arraneerija Jaak Jürisson, kes kahe tunni jooksul erinevates koos
Oma ooperidebüüdi Kanada Ooperiteatris tegi ta hooajal 2002/03, lauldes Hermanni ja Riccardot. Heli Veskus on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1997. aastal ja Sibeliuse Akadeemia 2010.aastal. 1998. aastal jõudis ta noorte interpreetide võistlusel ,,Con brio" finaali. Heli Veskus debüteeris RO Estonias 1999. aastal donna Elvirana Mozarti ooperis ,,Don Giovanni" ja on selle teatri solist alates 2001. aastast. Veskuse repertuaari kuuluvad eriilmelised rollid klassikalistest operettidest kuni Mozarti ja Wagneri ooperite kangelannadeni. Heli Veskus on andnud palju soolokontserte koos pianist Jaanika Rand-Sirbiga ja osalenud vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. Ooper oli minu jaoks väga sümpaatne, minu eelmiste kogemustega võrrelda ei anna, kuna eelnevalt olen vaid laste jaoks loodud oopereid vaatamas käinud. Ooper oli tervikuna justkui ideaalne, kuid oli kohti, kus lauljate üleminek polnud just kõige parem, kuid koor oli suur tugi, mis parandas selle vea
Tema muusika meeldib mulle väga, sest see oli nii mitmekesine ja väga kauniste sõnadega. Minu arvates oli muusika väga kenasti esitatud. Esinejate pillimängu- ja lauluoskus oli heal tasemel, sest seda oli hea kuulata. Muusika tekitas minus palju häid tundeid ja lustakust. Mull väga meeldis. Lood tegi meeldejäävaks rütm ja lauljate hääl, samuti teose sõnad ja sõnum. Lood sobisid konteksti suurepäraselt. „Silva“ on üks mu lemmikumatest operettidest peale „Savoy balli“. Tänu „Silvale“ sain kinnitust, et Mart Sander on väga hea lavastaja ning kunstnik. Lisaks sain teada, et Urmas Põldmale sobib väga nn „naistemehe“ roll (tal oli taoline osa ka „Savoy ballis“) ja ta oskab väga hästi näidelda. Ma jäin külastusega väga rahule, sest orkester ja näitlejad olid tõeliselt heal tasemel ja muusika oli vapustav.
Franz von Suppe, nii öelda tänapäeva Strauss, modelleeris oma operette suuresti Offenbach'i omade järgi. Viini traditsioone kandsid 20-ndal sajandil edasi Franz Lehar, Oscar Straus, Carl Zeller, Karl Millöcker, Leo Fall, Richard Heuberger, Edmund Eysler, Ralph Benatzky, Robert Stolz, Emmerich Kálmán, Nico Dostal ja Sigmund Romberg. Inglisekeelse operetini (tollal Inglismaal tuntud kui koomiline ooper, et seda eristada pranstuse või saksa operettidest) jõudsid Gilbert ja Sullivan, kelledel oli Viktoria ajastu Inglismaal pikaldane omavaheline koostöö. W. S. Gilbert 4 kirjutas libretod ja Sir Arthur Sullivan5 komponeeris muusikat, paar tootis koos 14 ,,koomilist ooperit", milledest enamik olid üüratult populaarsed nii Britannias kui ka mujal, eriti USA's ning on menukad veel tänapäevalgi. Teoseid nagu ,,H. M. S. Pinafore", ,,The Pirates of Penzance" ja ,,Mikaado" etendatakse jätkuvalt ning mõnedest on isegi film tehtud. Need
Vanemuises etendusid 1915.aastal Juhan Simmi „Kooparüütel“ ja laulumäng „Kosjasõit“. Esimeses eesti vabariigis lavastati 12 eesti heliloojate operetti. Eesti algupärane operett toetub üheltpoolt laulumängule ja teiselt poolt klassikalisele operetile. Siiski, eesti juhivad heliloojad selle žanriga väga ei tegelenud. 28. Eesti operetist ja selle loojatest pärast II maailmasõda. Pärast II MS-i kirjutatud operettidest oli esimene Boris Kõrveri ja Leo Normeti sporditeemaline operett „Hermese kannul“ (1946), mis lavastati aga alles 2004. Esimeseks sõjajärgseks eesti operetiks sai Edgar Arro ja Leo Normeti muusikaline komöödia „Rummu Jüri“ (1954). E.Arro ja L. Normeti „Tuled kodusadamas“ (1958). Ants Sõber tegi esimese eesti opereti kaasaegsel teemal „Ristuvad teed“ (1958). Valter Ojakääru „Maskeraad Ungrus“, mis on tõenäoliselt viimane eesti algupärane operett. 29
18). Moes oli kasutada põhiliselt saksa muusikast laenatud viise, millele tehti eestikeelsed sõnad, näiteks “Vändra metsas Pärnumaal” (Schön ist ein Zylinderhut) või “Mu isamaa armas, kus sündinud ma” (Ich hab’ mich ergeben). Pisut hiljem lisandusid sellele loetelule ka vene mustlasromansid. Vahetult enne I maailmasõda jõudsid vaid väikese viivitusega Venemaal trükituina Eestisse Leo Falli, Franz Lehári, Victor Hollaenderi ja Emmerich Kálmáni laulud värsketest operettidest. Lisagem siia populaarsem ajaviitemuusika: Antonin DvoĜaki “Humoresk”, Zdenék Fibichi “Poeem”, Enrico Toselli “Serenaad”, Franz Lehári valss “Kuld ja hõbe” ning Vittorio Monti “Tšaardaš”. Seda loetelu võiks oluliselt pikendada, kuid juba seegi annab üsna hea pildi eelmise sajandi esimesel veerandil valitsenud ja üsna kaugele 63 Rahvaleht 1920, 9.03. 40
annaabi.ee 
