......................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................14 4 SISSEJUHATUS Tegin oma referaadi biheivioristlikest õppimisteooriatest. Selle teema valisin, kuna olin eelnevalt põgusalt kuulnud nii klassikalisest kui operantsest tingimisest, kuid soovisin saada rohkem teadmisi nende õppimisteooriate kasutamisest inimõppimisel. Töö eesmärgiks on anda ülevaade klassikalise ja operantse tingimise olemusest ja nende kasutusest koolis ja õppetöös. Referaadis püüan selgitada, mis on biheivioristlikud õppimisteooriad, kes on tähtsamad klassikalise ja operantse tingituse uuriad ning kuidas saab kasutada neid õppimisteooriaid õpetamisel. Referaadi valmistamisel kasutasin interneti allikat (www.kliinikum
Sotsiaalse õppimise mõiste ja olemus. Erinevus operantsest tingimisest. Bandura sotsiaalse õppimise faasid. Õpetaja ja õpilased mudelina.
psühholoogia eesmärki (siiani oli selleks kirjeldada) käitumist ennustama ja kontrollima. Ta ütles, et inimene käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Pidas oluliseks bioloogilist tervist, kuigi oli kkteoreetik. Keskkonnateoreetikud rõhutasid keskkonda (õpetame ja teeme nagu tahame), küpsemisteoreetikud rõhutasid individuaalse vaatlemist (jälgida, kuidas indiviidi küpsemine toimub, inimene peab olema valmis, et õppida teatud asju). B.F. Skinner (1904-1990) räägib operantsest käitumisest (see, et käitumist mõjutab tagajärg, see kuidas ma käitun on seotud sellega, kuidas ma näen tagajärge). Kokkuvõtteks peamised koolkonnad mis tekkisid: biheviorism, sotsiobioloogia, ja etoloogia. Arengupsühholoogia tekkepõhjused: evolutsiooniidee, eriti tuli sisse koos psüühika uuringu arenguga, üldpsühholoogia seaduspärasustest ei piisanud arengupsühholoogia arenguks, praktilised vajadused,
füüsiliselt sooritama. 2) Käitumismudelite õppimine ja rakendamine. Jäljendav käitumine ei ole nähtu täpne koopia, vaid pigem stiililt või olemuselt kokku langev. Sageli ei kasuta inimesed kogetud käitumist vahetult, vaid siis, kui tekib sobiv moment. Reaalse vägivalla kogemine põhjustab õpilastel enam vägivaldset käitumist kui selle nägemine televisioonis. 3) Sotsiaalkognitiivse õppimisteooria erinevus operantsest tingimisest (definitsiooni, eduootuse ja vastastikkuse mõjustuse tähenduses). Ta erineb biheiviorismist kolme momendi osas: defineerib õppimist erinevalt rõhutab ootuse rolli õppimise ajendina on seisukohal, et keskkond, isiklikud faktorid nagu ootused ja käitumine, on vastastikuses toimes. Õppimise definitsiooni tähenduses: (1) SKT näeb õppimist eelkõige muutusena vaimsetes protsessides, mis loob eeldused erineva
ennustus palju täpsemaks. Kokkuvõtteks võiksime öelda, et inimese normaalsuse või ebanormaalsuse mõistmiseks peaksime uurima ühtaegu nii isikut kui situatsiooni kui nende kahe vastastoimet. Kui nüüd osata nimetada Albert Bandurat ja Joseph Wolpe’i, seletada kaudset õppimist ja süstemaatilist desensitiseerimist, eristada ka I. P. Pavlovi nägu ja klassikalist tingimist B. F. Skinneri näost ja operantsest tingimisest, võib uredaimgi sotsiaalsed ärevused ära õppinu need ärevused eksamisituatsioonis rahulikult esitamata jätta. See ei ole enam see sotsiaalne situatsioon, mis ärevust esile kutsus, vaid juba üks teine situatsioon. 21 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST VI
Peale töötempo individualiseerimise lubab hargprogramm individualiseerida ka õppimise sisu. Väära vastuse korral suunatakse õpilane eksimuse kõrvaldamiseks sobiva materjali juurde. Hargprogramm on jadaprogrammist paindlikum, võimaldab kohandada õppematerjali paremini õpilaste vajadustele, kuid pole suutnud välja vahetada õpetajat! 9. Õppimise neobiheivioristlikud käsitlused Sotsiaalse õppimise mõiste ja ilmingud, sarnasus ja erinevus operantsest tingitusest. Paljud sotsiaalse käitumise normid omandatakse ühekordse nägemise teel, teiste jäljendamise teel. Koos käitumisviiside meeldejätmisega õpivad inimesed ka ära tundma situatsioone, kus neid kasutada(laps-nukk-tita). Neobiheivioristlikud õppimisteooriad lähtuvad üldjoontes biheivioristlikust stiimul- reaktsioon-mudelist, kuid arvestavad ka mõtlemisprotsessidega, mis vormivad märguande ja reageeringu seost ning mõjutavad kujunenud seose rakendumist
annaabi.ee 
