/" Sel ajal oli ka probleemiks juba maakera otstarbekas kasutamine ja selle mitte reostamine, kuid juba siis hakkasid inimesed mugavduma:. ,,/ Pidage, härrad! Maakera ei hinga enam! / Maakera süda ei tuks! / Maakera silmade laup kustund! /" Loodus on alati ettearvamatu ja kunagi ei oska me öelda, kui suur ja karm võib tulla järgmine katastroof. Vabas looduses olla on siiski rahulik ja meeldiv, kus mõtiskleda oma mõtete üle ja nautida seda ilu, mis meid ümbritseb. Ootamatusest rääkides on lumi maha tulnud isegi varakevadel . ,,/ Videvikul maha leemendas pehmet lund. / Mõtted ise tõusvad eneses, kui on tund. / Nüüd on öö ja kuu, nüüd on süda valus. Marie Under ja Henrik Visnapuu on mõlemad väärt kirjanikud ja oleks hea, kui kogu eesti rahvas neid mäletab, kui väga sõnaosavate ja meeli rikastavate inimestena ning nende teadmine väärib minekut põlvest põlve. Marie Under kirjutas loodusest rohkem pehmemal ja
*Repressioonid-1941 14.juuni massiküüditamine Siberisse, vangilaagritesse. Suvesõda *Saksamaa vs Venemaa *7.juuli tungisid sakslased Eestisse. Venelased pidid taanduma, rinne stabiliseerus. Täiendust saanud saksa sõjavägi aga jätkas pealetungi. *Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, neil oli ainult kerge käsirelvastus ning sedagi oli vähe. Juuli alguspäevil ründasid nad erinevaid Nõukogude asutusi.Kuna Saksa väed hilinesid, jõudis Punaarmee ootamatusest toibuda. Mitmel pool vallandusid lahingud, mis lõppesid enamasti metsavendade taandumisega. Metsavendade vastatasteks olid hävituspataljonid, mis olid loodud võitluseks rahvavaenlaste vastu. Võimustruktuurid *1941 aasta suvel tundsid eestlased kergendust, kui punaväed lahkusid ning sakslased tulid. Saksa sõdurid võeti vastu vabastajatena. Esialgne positiivne hoiak hakkas kiiresti kaduma, kui selgus, et saksa ametnikud ei taha midagi kuulda Eesti iseseisvusest
Inimesed muudavad laisaks ja ei viitsita teha natukenegi midagi, et meie maakera päästa täieliku hävingu eest. ,,/ Pidage, härrad! Maakera ei hinga enam! / Maakera süda ei tuks! / Maakera silmade laup kustund! /" (,,Maakera on mürgitet") Loodus on alati ettearvamatu ja kunagi me ei oska öelda, kui suur ja karm võib tulla järgmine katastroof. Aga loodus on siiski enamjaolt rahulik ja tore aeg, kus mõtiskleda oma mõtete üle ja nautida seda ilusat, mis ümbritseb meid. Ootamatusest rääkides on lumi maha tulnud isegi varakevadel . ,,/ Videvikul maha leemendas pehmet lund. / Mõtted ise tõusvad eneses, kui on tund. / Nüüd on öö ja kuu, nüüd on süda valus. /" (,, Nüüd on öö ja kuu") Marie Under ja Henrik Visnapuu on mõlemad väärtkirjanikud ja kogu eesti rahvas on kohustatud neid mäletama, kui väga sõna osava ja vapsutavate inimestena ning nende teadmine väärib minekut põlvest põlve. Kuna igal eestlasel on kord ja kohus teada, kuhu ta on
ohvitserid, kaitseliitlased, politseinikud või lihtsalt aktiivsed koahlikud mehed. Metsavendade relvastus piirdus enamasti kergete käsirelvadega ja neidki oli vähe. Juuli alguspäevlik ründasid metsavennad kogu Eesti nõukogude asutusi, punaaktiviste ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Väljaastumine osutus siiski varaseks, sest metsavendadel ei piisanud jõudu võimu säilitamiseks. Kuna Saksa vägede saabumine viibis, jõudis vastaspool ootamatusest toibuda ning asus vastupealetungile. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. Hävituspataljonidesse kuulusid üldjuhul vabatahtlikud-ideelised kommunitid ja nõukogude aktivistid, vahelka sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Hävituspatalajonid said kurikuulsaks oma metsikustega
sjavebarakkides elavatele poistele ette jid ja igeks kaklemiseks veel mtu vlja ei andnud,olid kelgud ra lhutud.Vrad poisid rkisid omavahel,hiklesid lbusa enesekindlusega ja ks puu all seisjatest naeris ning seda pilkenaeru kuuldes unustas Mannu linna poolt pika valgusjutina lheneva elektrirongi ja kummardus alla vaatama.Ta ei liigutanud ennast,ei teinud htki hlt ja ehk seetttu tabaski ta lpuks lesronijat,kes end oksale vinnas,saapaga phe.Karvamts kll pehmendas hoopi,kuid ootamatusest kaotas poiss siiski tasakaalu,kte haare ltvus ja ronija rgatas valust. Lk 351-352 Mannu ootas,et veel kolmas poiss puu otsa ronib,nis vene poistel selleks korraks ronimisisu otsas olevat.Oma allajmist just nagu juba kisaga innustades vastu mnnitve ning kkitasid siis lpuks meveerule ootama.Sergei otsis vlja isa tagant varastatud suitsud ja kiiresti langevas pimeduses lid hgavale punased tpikesed.Linna poolt lhenes juba uus rong,ja kui see situ aeglustades mdus,ngi puu otsas kssitav tdruk
filmikunstis, kujutavas kunstis (koomiks) ja muusikas (skerzo, capriccio) · Sünnib kontrastist või mittevastavusest reaalsusele, tegelikule, täiuslikusele (pöörab tähelepanu puudujääkidele, kitsaskohtadele, vigadele · Oluline üllatus-/ootamatusmoment Traagiline kategooria · Inimliku kannatuse, mure ja allakäigu kujutamine, mis ei tulene mingist juhuslikust õnnetusest või ootamatusest, vaid on süüteo/eksimuse paratamatu tagajärg, vt ka suhtumine surelikkusesse. Tragöödia on erinevlat koomikast üldmõistetav · Üldinimlik ja kõikidele kultuuridele omane, kuid siiski oma spetsiifiliste eripäradega, nt Vana-Kreeka tragöödiad: a)moraalse tasandi konfliktid (nt Antigone) b) saatusega ettemääratu vs teadlikud teod (Oidipus) · Aristotelese mõte: tragöödia peab viima sisemise puhastumise ktarsiseni see sünnib
annaabi.ee 
