Nagu kõik kaas aegsed kirjutas ta kantaate ja muusikat pilliansamblitele. Väga sügava jälje on ta aga jätnud kahe suur anri luterliku passioon-oratooriumi ning saksakeelse ooperi kujunemisse. Mederi 1700. aastal Riias loodud Matteuse passioon on Bachi suurteoste oluline eelkäija. Varaste saksa passioonide pseudo liturgilise melodeklamatsiooni asemele tõi Meder kogenud ooperiloojana esmakordselt värvikalt teksti kujutava retsitatiivi ning varsti pärast seda kodunes julge ooperistiil ka Hamburgi passioonides. Sellest näitest võiks otsida ka seletust Mederi fenomenile. Ta lõi ajastu kõige modernsemas stiilis, mille eest kultuuriliselt kapseldunud Saksamaa end üldiselt kaitses. Läbi lüüa võis selles laadis kas kõige avatumas suurlinnas, nagu Hamburg, või siis ääremaal. Sama lugu on Saksamaal ooperiga: anroli pärit katoliiklikust Euroopast ja XVII sajandil lisaks veel eriliselt seotud jesuiitide haridus süsteemiga. Seepärast olid pärast Kolme kümne aastast
antiikmütoloogiast. Esimeseks tõeliseks muusikaliselt väljendusrikkaks ja terviklikuks ooperiks oli Claudio Monteverdi „Orpheus“, mis etendus aastal 1607. Claudio Monteverdi oli Itaalia helilooja, kes tegutses Veneetsias. Tema loomingus kujunes välja ooperižanr ja tema eestvedamisel avati ka esimene avalik ooperiteater Firenzes 1637. Nimetus ooper (it.k. teos, töö) võeti kasutusele 17. sajandi keskel. Itaalia oli ooperi sünnimaa, seetõttu kujunes välja itaalia ooperistiil, mis levis kiiresti ka mujal Euroopas. Teiste maade heliloojad kirjutasid oopereid samuti itaalia stiilis ja keeles. Barokkooperi süžeed võeti peamiselt antiikmütoloogiast või ajaloost, ooperi sisuks pidi olema ülev, kangelaslik lugu. Etendus oli suurejooneline, toretsevate dekoratsioonide ja uhkete kostüümidega. Sageli kasutati mitmesuguseid lavaefekte (lahingustseenid, ehtsad purskkaevud, taevast laskuvad jumalad jne).
humanistid – tuntakse kui õpetlasi, kes kirjutasid enamasti Ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Impresario - teatri tegevuse organiseerija, muusikatrupi majanduslik ja muusikute administraator 7. Kirjelda barokiajastu muusika arengut a) 3 barokiajastu muusikastiili - 1 Ooper; 2 Teised uued vokaal-instrumentaalžanrid; 3 Instrumentaalmuusika. b) barokk ooperistiilid – itaalia ooperistiil, tõsine ooper, koomiline ooper c) 5 heliloojat - Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti, Tomaso Albinioni, Johann Pachelbel, Georg Philip Telemann d) Muusikavormid – vana ehk kristlik stiil, kammerstiil, teatraalne stiil e) Kapellmeister - on saksa tiitel kabeli või õukonna muusikadirektori kohta. Kapellmeister võib olla ka kapelli juht, orkestri või koori dirigent.
Puccini: turandot, boheem, toska, madam butterfly, gianni schicchi. Mascanni talupoja au Leanca vallo - pajatsid VENE ROMANISM Mihhail Glinka (1804-1857) Nimetatud ka Vene klassikalise muusika isaks. Tema loomingut on mõjutanud Vene rahvamuusika. Esimesteks kompositsioonikatsetusteks olid romansid (lüüriline saatega laul). Komponistina peamiselt iseõppija. 1836 esietendus patriootiline ooper ,,Ivan Sussanin" esimene vene rahvuslik ooper. Itaalia ooperistiil seguneb vene rahvalaulu ja vene romansiga. 1842 ooper ,,Ruslan ja Ludmilla", võeti vastu erilise vaimustuseta. Kõige tuntum sellest avamäng. Rahvuslik, aga ka eepiline ja muinasjutuline ooper. Räägib vägilasest Ruslanist ja tema mõrsjast Ludmillast. Headuse võit kurjuse üle. Glinka lahkus Venemaalt, veetis ülejäänud elu välismaal. Suri Berliinis. Sümfoonilistest teostest on silmapaistvaim ,,Kamaarinskaja", mis on olemuselt rahvuslik. Selle aluseks on vene rahvalaulu meloodiad.
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda.
sõjaretkest, hoolitse rohkem riigi käekäigu ja kuninganna eest. Seepärast ei tulnud kõne allagi ooperi esitamine peatselt pärast Mary II surma (1694). Purcell tundis väga hästi itaalia ja prantsuse oopereid. Iseäranis oli just prantsuse muusika kuningakojas kõrgelt hinnatud. "Dido ja Aeneas" läheneb oma ülesehituselt Lully muusikalisele tragöödiale, prantsuse eeskuju on tunda ka avamängus ja tantsulistes koorides. Itaalia ooperistiil on mõjutanud vokaalpartiide meloodiakujundust. Ka Dido lamento (kaebus) III vaatuses osutab itaalia ooperile: alates Monteverdi ülimalt populaarsest Ariadne kaebusest (1608) sai kangelanna lamento-aaria Itaalias peaaegu kohustuslikuks. Dido lamento põhineb kromaatiliselt laskuva bassimotiivi kordumisel ja tähistab ühtlasi ooperi kulminatsiooni, Dido surmastseeni. Hoolimata mainitud mõjutustest on ikkagi tegemist stiiliühtse ooperiga
ei pannud kirja mitte helikõrgusi vaid pigem mänguvõtteid. Afektiõpetus- muusikas sai tähtsamaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist. Kindlate hingeseisundite väljendamiseks leitakse rütmilis meloodilised figuurid ja käsitletakse neid õpperaamatutes süsteemselt. Ooperi ja iseseisva ins. muusika areng toob kaasa üksikute zanrite tugeva eraldumise. Seni oli vaimulik ja ilmalik tihedalt seotud ,nüüd ooperistiil, kammerstiil ja stile misto(segastiil). Üldiseloomustus- "Barokk"-kunsti ja muusikastiil 16.saj. lõp. 18.saj. keskpaigani. Portugali keelest pärit "barroco" tähendab -ebaloomulik,kummaline, ekstsentriline, liialdav. Barokiajastu liigendus: 1) 1580-1630 varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine 2)1630-1680 keskmine periood ,piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine
annaabi.ee 
