said kuulsateks muusikuteks. hea 5-aastaselt läks Viini 1792. a alates Viinis kooripoisiks. VIINI KLASSIK Lahkus 17-aastaselt. Harib ennast ise Itaalia ooperilooja Porpora õpetas. Palju tööpakkumisi. Muusika Elurõõmus muusika, Haydnit on Elurõõmus Traagika üldiseloomustus nimetatud suurimaks optimistiks Üksikud traagilised palad Jõuline muusikas. Haydn armastas Kontrastide rohke publikut üllatada, noorena ka Kõige vähem hoiab
prelüüd/toccata/fantaasia. Fuugasid leidub bar. ajastu klaviiri-, oreli- ja koorimuusikas. Suurimad meistrid: G.Fr.Händel, J.S.Bach. Tantsusüit: Sonaadi ja kontserdi kõrval ints. muusika olulisim vorm. Eri karakteriga tantsude järgnevus. Kirjutati ansamblile, orkestrile, soolopillile. Saksamaal kinnistus 4 osaline süiditsükkel. Allemande, Courante, Sarabande, Gigue. HELILOOJAD ITA Peri: esimesed ooperid daphne, orpheus, eurydike. Monteverdi: esimene arvestatav ooperilooja. Kirjutas motette ja madrigale. Corelli: kammersonaadi viljeleja. Kirjutas ints. kammermuusikat. 12 CG-d Vivaldi: kirjutas üle 450 soolokontserdi, pooled viiulile. Eeskujuks paljudele 18. saj. Heliloojatele (Bachile eriti). Scralatti: Napoli ooperi esindaja. Kirjutas üle 100 ooperi. FRA B-muus. tähtsamad teosed pärit 18.saj algusest. Pariisi õukonnas palju ITA muusikuid. Ooperi asemel populaarne mütoloogiaaineline ballett, hiljem lisandus ballettkomöödia.
Kas Salieri tappis Mozarti? Itaallane Antonio Salieri sündis 6 aastat enne Mozartit ja suri 34 aastat pärast teda. Salieri käes oli Austria kuningriigi kõige ihaldatum muusikukoht - õukonna kapellmeister Viinis ja seda kolm aastakümmet järjest. Kapellmeistri kohta oli kaua ihaldanud ka Mozart, et oma kalli naise väljaminekuid finantseerida. Aga koht anti Salierile, kes oli usaldusväärsem töömees ja produktiivsem ooperilooja. Lõpuks anti üks teisejärguline õukonnakoht ka Mozartile, kolmandiku võrra väiksema palgaga ja nagu kirjad ütlevad "selleks, et üks hiilgav saksa komponist ei peaks kusagil välismaal vaevlema". Nii võiks öelda, et Mozarti kadestamiseks ei olnud Salieril põhjust. Ta oli elurõõmus, seltskondlik, musitseeris koos Mozartiga, kandis tihti ette ka tema teoseid, oli Beethoveni, Schuberti ja Liszti õpetaja ning
liseks draamaks. · 1598 esimene ooper "Daphne", libretto Rinuccini, helilooja Jacopo Peri, muus. pole säilinud. · 1600 "Eurydike", Rinuccini, Peri; I säilinud ooper · Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmooniapillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka madrigalilaadseid koore ja instrumentaalseid vahepalu. · Esimene suur ooperilooja on Claudio Monteverdi, kelle 1607 valminud ooperit "Orpheus" peetaks esimeseks tõeliseks ooperiks. · Veneetsia ooper sajandi keskpaigast eelistas lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga ooperites oli palju tegelasi, koori ja balleti aga majanduslikel põhjustel vähe, väike oli ka orkester.
2. Courante- 3- osalisel taktimõõdus kiire Prantuse tants 3. Sarabande- 3- osalises taktimõõdus aeglane pidulik Hispaania tants 4. Gigue- 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire Soti hüppetants. Nende osade vahele võidi paigutada ka teisi tantse, näiteks menuetti, gavotti, bourree's jt. Tähtsamad heliloojad Itaalia · Jacopo Peri- esimeste ooperite ,,daphne" ja ,,Orpheus ja Euridyke" autor · Claudio Monteverdi- esimene arvestatav ooperilooja, tuntumad ooperid ,,Orpheus", ,,Odysseuse kojutulek" ja ,,Ariadne" · Arcangelo Corelli- kammersonaadi väljapaistvaim viljeleja · Antonio Vivaldi- väljapaistvaim orkestrimuusika looja · Alessandro Scarlatti- Napoli ooperi väljapaistvaim esindaja. Prantsusmaa Ooperi asemel sai Prantsuse õukonnas kuulsaks mütoloogiaaineline ballett, kus oli ka vokaalnumbreid. Hiljem lisandus ballettkomöödia.
Monteverdi. Basso continuo, generaalbass-muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia ning mida mängiti basspillidega või harmooniapillidega(klavessiin, orel) Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes Cameratas 1600 aasta paiku. Seal tegutses ka Ottavio Rinuccini, kes oli esimeste ooperilibretode autor. Esimene ooper „Daphne“ etendati 1597. aastal-tekst Rinuccini, muuiska Jacopo Peri. Esimene suur ooperilooja on siiski Claudio Monteverdi. 1607 valmis tema ooper „Orpheus“ Paljud tema ooperitest on kadunud, säilinud on veel „Odysseuse kojutulek“ ja „Poppea kroonimine“. Vokaalmuusika barokiajastu Itaalias Kirikumuusika-1602 Lodovico Viadana kogumik pani aluse solistilisele kontsertmotetile basso continuo saatel. Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus sooloaaria ja duetiga. 17. sajandi peamised vokaalzanrid olid kantaat, oratoorium ja ooper
Esimesi oopreid nimetatigi muus.liseks draamaks. 1598 esimene ooper "Daphne", libretto Rinuccini, helilooja Jacopo Peri, muus. pole säilinud. 1600 "Eurydike", Rinuccini, Peri; I säilinud ooper Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks on kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmooniapillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka madrigalilaadseid koore ja instrumentaalseid vahepalu. Esimene suur ooperilooja on Claudio Monteverdi, kelle 1607 valminud ooperit "Orpheus" peetaks esimeseks tõeliseks ooperiks. Veneetsia ooper sajandi keskpaigast eelistas lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga ooperites oli palju tegelasi, koori ja balleti aga majanduslikel põhjustel vähe, väike oli ka orkester
- Nüüd on Iason meeleheitel. Kõik läks viltu. Hypsipyle ei suuda näha kurvastavat Iasonit ja teeb ettepaneku, et Iason tapaks tema, Hypsipyle, jättes ainult ta rinna lastele, et nood veel viimast korda saaksid emapiima. Hypsipyle lamento vapustab ja liigutab Iasonit, ta tunneb, kuidas tärkab vana armastus Lemnose kuninganna vastu. Lieto fine: Iason kuulub jälle Hypsipylele, Medeia abiellub Aigeusega ja Alinda Bessoga. Veneetsia kk. levik Marc' Antonio Cesti oli Euroopas tuntud ooperilooja ja lõi Festa teatrale "Kuldõun", mis 1668.a. esietendus Viinis. (Esimest korda väljaspool Veneetsiat) Marc'Antonio (Pietro) Cesti (1623 Arezzo - 1669 Firenze) Kuldõun Il pomo d'oro Festa teatrale Libreto - Francesco Sbarra VIIN 1668 (?) (12.7. ja 14.7.), Theater auf der Cortina Proloog ja 5 vaatust Balletimuusika - Johann Heinrich Schmelzer (?). Dekoratsioonid: Lodovico Ottavio Burnacini. Esitati kahel päeval, kestis kokku vähemalt 8 tundi. Orkester:
annaabi.ee 
