Võib öelda ,et see on klassika ,sellel on suurepärane muusika ning head näitlejad . Paljud inimesed pole sellest kuulnudki ning seda vaatamas käinud ning neil on üsnagi ähmane ettekujutus millest see ooper räägib.Ooperi autoriks on Georges Bizet.See on tema enimtuntud teos , mis valmis 1875 aastal ning see põhineb Prosper merimee samanimelisel novellil 1846.aastast.Kui ,,Carmen" esmakordselt Pariisis lavale jõudis(1875), sokeeris Bizet publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks ,esietendusel vilistati see välja ning kriitikud andsid sellele ühise hävitava hinnangu.Bizet ise ei näinud ooperi edu .Kolm kuud pärast esietendust ta suri ning ta ei osanud aimatagi ,et Carmenist" saab lühikese ajaga ooperiliteratuuriüks populaarsemaid teoseid mida mängitakse kogu maailma
Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Escamillo osa täitis Rauno Elp, Zuninga osa Mart Laur ja teise armastaja Micaëla osa täitis Heli Veskus. Georg Bizet on Pariisist pärit helilooja. Tema ametlik nimi on Alexandre-Cesar Leopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet’ks. Kui „Carmen“ 1875. aastal esmakords elt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet šokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast – külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Bizet suri vaid kolm kuud pärast esietendust ega võinud aimatagi, et „Carmenist“ saab lühikese aja jooksul ooperiliteratuuri populaarsemaid teoseid, mida mängitakse kogu maailma ooperiteatrites. Eriliseks tegi selle ooperi kogu ooper ise
Muusikajuhiks ja dirigendiks oli Paul Mägi. Enim meeldis mulle teos nimega „Habanera“, sest selle viis oli mulle ka varasemalt tuttav. Lisaks jäi meelde veel teosed „Toreador Song“ ja „The Flower Song“. Hiljem hakkas mulle huvi pakkuma selle ooperi minevik ja see, mida teised sellest arvavad. Leidsin, et kui see 1875. aastal Pariisis esmakordselt lavale jõudis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks. Bizet oli teiste arvates põrunud. Samuti šokeeris Bizet publikut, tuues ooperilavale inimesed rahva seast. Seetõttu esietendusel vilistati ooper välja, ning kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Tänaseks on „Carmen“ üks populaarsemaid oopereid, mida mängitakse ooperiteatrites üle maailma. Oma olemuselt oli ooper üsnagi omapärane. Kogu tegevustik oli jaotatud neljaks vaatuseks. Tegevustik toimus 19.saj Sevillas, enamjaolt oli see traagiline. Ooper rääkis Carmeni ja don Jose suhetest, nende armastusest
Dirigendid peale Risto Joosti olid veel Mihhail Gerts ja Jüri Alperten. Pealmine dirigent oli ikkagi Risto Joost. Esitati Georg Bizet'i muusikat. Georg Bizet on helilooja, pärit Pariisist, kust ta sündis. Tema ametlik nimi on Alexandre-Cesar Leopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet'ks. Kui ,,Carmen" 1875. aastal esmakordselt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet sokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tsaikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: ,,Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas." Ja tal oli õigus, sest ,,Carmenist" õhkub tõelise elu hingust, kirge, vabadust ja dünaamikat
Kui keegi kedagi tõeliselt armastab, siis tuleb ta vabaks lasta ning kui armastus on vastastikune tullakse sinu juurde tagasi. Esitati Georg Bizet'i muusikat. Georg Bizet on helilooja, pärit Pariisist, kust ta sündis. Tema ametlik nimi on Alexandre-Cesar Leopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet'ks. Kui ,,Carmen" 1875. aastal esmakordselt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet sokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tsaikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: ,,Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas." Ja tal oli õigus, sest ,,Carmenist" õhkub tõelise elu hingust, kirge, vabadust ja dünaamikat.Bizet suri vaid kolm
Jacopo Peri (1561-1633). 1598.a. lavastati Itaalias tema ooper "Daphne", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Nimetus "ooper" (it.k. opera- töö, teos) võeti kasutusele 17.saj. keskel. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, muusika vaid ilmestas seda. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avalikke ooperiteatreid. Esimene rajati 1637.a. Veneetsias. Ooperilavale ilmus satiir- hakkas kujunema koomiline ooper. Ooperi "isaks" peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus
Nimetus ooper võeti kasutusele 17.saj. keskel (barokk), varem kasutati "muusikalise draama" mõistet. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, mis põhines valdavalt antiikmütoloogial. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis tihti vaid paar instrumenti. Etendused toimusid esialgu õukondades ning laiem publik jäi nendest ilma. 17. saj. hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati 1637. a Veneetsias. Ooperilavale hakkas ilmuma satiir hakkas kujunema koomiline ooper. Ooperist sai väga armastatud zanr. Ainuüksi Veneetsias oli 17. saj. lõpul 16 ooperiteatrit. Kuigi ooperilaadseid teoseid loodi juba varem, peetakse ooperi isaks heliloojat CLAUDIO MONTEVERDI (1567 1643) oma teosega 1607 "Orpheus" Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Pärast Monteverdit lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna ALESSANDRO SCASLATTI (1660 1725), kes kirjutas umbes 120 ooperit ning mõjutas
mida ei ole Carreras uuesti abiellunud.) Tema edu kõrgpunktil, aastal 1987, diagnoositi Carrerasel äge leukeemia ja anti 1/10 ellujäämise võimalus. Päästeti ta tänu Barcelona ja Washingtoni arstidele. Pärast tema taastumist, üks esimesi inimesi, kes tema juurde läks, oli suur Austria dirigent Herbert von Karajan, kellega 10 aastat koostööd on andnud ühed parimad Carrerase etendused ja salvestised. Carreras tõepoolest jätkas oma karjääri, tulles järk-järgult tagasi nii ooperilavale kui salvestusstuudiosse. Nüüd ta keskendub rohkem kontsertitele ning annab ühe või kaks lavastust aastas. Ja muidugi tema fond on lisanud uue mõõtme ja eesmärgi tema elule. Paljude kontserdite kasum läheb José Carerras'e International Leukeemia Fondi. Carreras on nüüd viiekümnendates. Tema hääl on vanem ja tumedam, kuid ta on endiselt oluline ja üks ilusamaid hääli käesoleval sajandi. *
Lully (1632 1687). Nimetus ooper võeti kasutusele 17.saj keskel, varem kasutati "muusikalise draama" mõistet. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, mis põhinse valdavalt antiikmütoloogial. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis tihti vaid paar instrumenti. Etendused toimusid esialgu õukondades ning laiem publik jäi nendest ilma. 17.saj hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati 1637.a Veneetsias. Ooperilavale hakkas ilmuma satiir hakkas kujunema koomiline ooper. Ooperist sai väga armastatud zanr. Ainuüksi Veneetsias oli 17.saj lõpul 16 ooperiteatrit. Kuigi ooperilaadseid teoseid loodi juba varem, peetakse ooperi isaks heliloojat Claudio Monteverdit (1567 1643). Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnast olulisemaks. Pärast Monteverdit lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna Alessandro Scarlatti (1660 1725), kes
Verdi mõistis, et eluline muusikaline draama vajab tegevuskäigu ja karakterite avamise oskuslikku ühitamist. Kahe aasta kestel valminud "Rigolettost", "Trubaduurist" ja "Traviatast" on esimene kirjutatud reaktsioonilise kodanluse poolt "patu ja alatuse kroonikuks" nimetatud V. Hugo draama "Kuningas lõbutseb" põhjal. Ooper oli juba peaaegu lõpetatud, kui valvas tsensor selle keelu alla pani. "Eemaletõukavalt kõlvatu ja sündsusetult triviaalse" süzeega teos ooperilavale ei sobivat! F. M. Piave püüdlus kompromissi saavutada põrkas Verdi ägedale vastuseisule. Helilooja keeldus sündmustikku teise riiki ja epohhi üle viimast ning kuningas Francois I Vendóme'i hertsogiks muutmast. Hertsogi kõlvatu loomuse retuseerimine aga tundus teose idee ja tegevustiku seisukohalt hoopis lubamatuna. Erilise innu ja energiaga kaitses Verdi ooperi keskset kuju, Rigolettot, keda järeleandlik Piave oli nõus tavapäraselt kauni kangelasega asen- dama
annaabi.ee 
