Gioacchino Rossini Itaalia ooperi suurkuju Tema looming ühendab nii klassikalise ooper tunnusjooni, kui ka romantismi suuri ideaale Tema meloodiaannet iseloomustab klassikaline selgus ning romantiliselt emotsionaalne väljenduslaad Ta oli produktiivne looja: 38 muusikalist lavateost Viljakaks valdkonnaks kujunes koomiline ooper – “Sevilla habemeajaja” Giuseppe Verdi Itaalia kõige aegade kuulsaim ooperihelilooja – ooperikuningas 26 ooperit Tema muusika on kaunilt meloodiline, ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks Erilist tähelepanu on pööranud ansamblitele ja kooristseenidele Tema tegelaskujud on psühholoogiliselt keerulised ning elutruud isiksused Suur rõhk libretodedel Richard Wagner
ning Wagnerid jäid võlgadesse. 1837. aasta juunis kolisid Wagnerid Riiga, kus Richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha. 1839. aastal kaotas Wagner kapellmeistri ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur võlakoorem. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Lendav Hollandlane". Pariisile pani Wagner suuri lootusi. Ent kõik oli määratud luhtumisele. Vaatamata sellele, et ooperikuningas Meyerbeer andis noorele muusikule ja tema ooperile "Rienzi" hea hinnangu, osutus teose ettekanne Suures ooperis võimatuks. Drestenis õnnestus tal lavastada oma ooperid "Rienzi" ja "Lendav Hollandlane". "Rienzi" menu ületas ootused. Esialgu võeti ka "Lendav Hollandlane" soojalt vastu. Ent publiku huvi teose vastu jahenes kiiresti. 1849.aastal võtitis osa Dresdeni ülestüusust, kuid oli sunnitud põgenema Zürichisse, sest ülestõus ebaõnnestus, kuid 1861. aastal naases kodumaale. 1876
mängutehniline täiuslikkus). Richard Wagner · Hitleri lemmikhelilooja. · Reformeerija (ooperireform). · Reformooper Tristan ja Isolde. Hector Berlioz · Üks esimesi, kes kasutas väljaspool põhilava pillimehi (e. banda). · Kirjutas orkestratsiooniõpiku. · Ei kirjutanud üldse kammermuusikat. Georges Bizet · Andekas pianist. · Enimtuntud ooper Carmen. Giuseppe Verdi · Ooper Nabucco. · Ooperikuningas. · Ooperite eripärad: meloodia rikkus, jõuline rütmika, palju librettot, laulja orkestrist üle. Frédéric Chopin · 19. sajandi suurim klaverikomponist. · Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. · Kasutab tihti tempo rubato't. · Muusika põhiosa moodustavad väikevormid sooloklaverile. Franz Schubert · Romantilise kammerlaulu suurkuju. · Üks esimesi, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse.
Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte (teose meloodiate tuletamine esimesest teemast) ja sellega kaasnevad vormid: üheosalise kontserdi ja üheosalise sonaadi, üheosalise sümfoonilise poeemi looja. Liszt oli programmilise muusika pooldaja ja arendaja. pani klaveri kõlama nagu orkester, kasutas madalaid ja kõrgeid noote. tõi etüüdid konterdilavale Verdi - Itaalia ooperi suurkuju, ooperikuningas, 26 ooperit (ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks, tähelepanu pööratud ansamblitele ja kooristseenidele, Ooperite tegelaskujud on psühholoogiliselt keerulised ja elutruud isiksused) Tähtsal kohal ooperite libretod(tekst), mille aluseks suurte näitekirjanike teosed, Uudsed peategelaste tüübid: süütult kannatav neiu, eluheidikud. Wagner -
Kuntsilised otsingud 1833-1839 Iseseisva elu algus. Koorijuht Würtsburgi teatri juures. Muinasjutulise sisuga esiooper ,,Haldjas". Tajus Saksa ooperi puudust. 1834 artikkel ,,Saksa ooper"->väga kriitiline. Ooper ,,Armastuse kuld" Itaalia eeskujudel. Oli Magdeburis linnaooperi teatris dirigent. Kööningsberg-> Riia (1837, ooperiteatri muusikadirektor) ->"Rienzi" idee leidmine (Prantsuse Suur ooper). 1839 põgeneb Riiast. Pariis 1839-1842 ,,Lendav Hollandlane" loomise idee. Ooperikuningas Mayerbeer. Lõi aktiivselt muusikat- avamäng "Faust", romansid, ooper ,,Lendav Hollandlane" 1840-42 ilmus 24 kriitilist artiklit.Hakkas maailma nägema auahnena, hakkas rohkem rõhku pöörama sotsiaalsetele väärtustele. Kirjutiste toon terav. Treesten 1842-49 Õukonnaooperiteatris dirigent, lavastus ,,Lendav Hollandlane" , ,,Rienzi" Üritas läbi viia ooperi reformi. Intriigid lauljate ja orkestritega kuna ootas kõrget tulemust. Ooperid Tannhäuser 1845, ,,Lohengerin" 1848
Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. tema tuntuim on "Sevilla Habemeajaja" ROMANTISMIAJASTU (tunnete ajastu) oli revolutsioonide ajastu ja heliloojad armastasid kujutada ajaloosündmusi, kangelasi, armastust, hingeelu - kõike, mis on seotud tunnetega. Tähelepanu pöörati lihtrahava (talupoegade) elule. 19.s ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni. Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid. Richard WAGNER (1813 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19. saj tekkisid Euroopa äärealade muusikas rahvuslikud koolkonnad. Nimetagem tsehhi Bedrich Smetanat (1824 1884), venelaste rahvusliku ooperi loojat Mihhail Glinkat (1804 1857) ja ungari
Riiast siirdus helilooja ühel väikesel kaubalaeval Londoni. Merel tabas põgenikku torm. Tuli ette võtta hädamaandumine ühes Norra sadamas. Mereromantika ja madruste suust kuuldud legend lendavast Hollandlasest, millega helilooja oli varem juba tutvunud H. Heine kirjandusteoste kaudu, avaldasid Wagnerile sügavat muljet. Siit sai alguse uue ooperi "Lendava Hollandlase" loomise idee. Pariisile pani Wagner suuri lootusi. Ent kõik oli määratud luhtumisele. Vaatamata sellele, et ooperikuningas Meyerbeer andis noorele muusikule ja tema ooperile "Rienzi" hea hinnangu, osutus teose ettekanne Suures ooperis võimatuks. Elatusvahendeid tuli hankida nootide ümberkirjutamise, artiklite kirjutamise ja tunniandmistega. Agaralt lõi ta ka muusikat. Peale "Rienzi" valmisid tal veel avamäng "Faust" Goethe järgi, ooper "Lendav Hollandlane", lisaks sellele veel mõned romansid prantsuse tekstidele. Eraldi väärib tähelepanu Wagneri kirjanduslik tegevus Pariisis. Ajavahemikul
Riiast siirdus helilooja ühel väikesel kaubalaeval Londoni. Merel tabas põgenikku torm. Tuli ette võtta hädamaandumine ühes Norra sadamas. Mereromantika ja madruste suust kuuldud legend lendavast Hollandlasest, millega helilooja oli varem juba tutvunud H. Heine kirjandusteoste kaudu, avaldasid Wagnerile sügavat muljet. Siit sai alguse uue ooperi "Lendava Hollandlase" loomise idee. Pariisile pani Wagner suuri lootusi. Ent kõik oli määratud luhtumisele. Vaatamata sellele, et ooperikuningas Meyerbeer andis noorele muusikule ja tema ooperile "Rienzi" hea hinnangu, osutus teose ettekanne Suures ooperis võimatuks. Elatusvahendeid tuli hankida nootide ümberkirjutamise, artiklite kirjutamise ja tunniandmistega. Agaralt lõi ta ka muusikat. Eraldi väärib tähelepanu Wagneri kirjanduslik tegevus Pariisis. Ajavahemikul 1840-1842 ilmus talt 24 kriitilist artiklit, millistest osa ilmusid Pariisi, osa Dresdeni ajalehtedes. Ta kirjutise toon oli terav ja väljakutsuv nagu alati.
saj II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Heliloojaid Cristoph-Willibald Gluck (1714 1787) ja Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) taotlesid ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. Romantismiajastu ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni. Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid. Richard Wagner (1813 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19.saj tekkisid euroopa äärealade muusikas rahvuslikud koolkonnad. Nimetagem tsehhi Bedrich Smetanat (1824 1884), venelaste rahvusliku ooperi loojat Mihhail Glinkat (1804 1857)
annaabi.ee 
