Ta on väga mitmekülgne prantsuse kirjanik. Tema esimene kirjandusteos ilmus 1903 ajalehes ja kandis nime "Varanduseotsija". Järgmisel aastal ilmus see raamatuna pealkirjaga "Théophraste Longuet' kaksikelu". 1908. aastal ilmus "Kollase toa saladus", milles tegutseb detektiiv Joseph Rouletabille. 1909 asutas Leroux oma filmikompanii (Kinoromaanide Ühing), et avaldada korraga nii romaane kui nende põhjal valminud filme. Ta töötas seal produtsendi ja stsenaristina. 1918 mängis ta ka ise peaosa filmis "Fantoom". Filmikompanii lõpetas tegevuse 1922, kui selle neelas alla ettevõte Pathé, mis toodab filme tänapäevani. Leroux' romaane, eriti "Kollase toa saladust" kiitsid sürrealistid. 1911. aastal avaldas ta romaani Le Fantôme de l’Opéra („Ooperifantoom”), milles kirjeldab lugejale oma tööd kuulsas ooperimajas aset leidnud veidrate sündmuste uurimisel 1880ndatel ees, kes lõi Fantoomi aastatel. Ta pajatab
laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra, laulutunde võtma Gerard Garrieri (Tõnis Mägi) juurde, kes oli senini olnud ooperimaja direktor. Kuid Garrier vallandati ning ooperimaja said endale Charlotte ning tema tuhvlialusest mees Alain Cholet (Andus Vaarik), kes tüdruku ainult abiliseks palkasid. Töötades ooperimajas, laulis tüdruk omaette ja seda kuulis eluaeg sealsamas keldris elanud Erik ehk ooperifantoom (Chalice), kes hakkas neiule laulmistunde andma ja ühtlasi armus temasse. Nende duett ,, Sa oled Muusik" oli lihtsalt nii hingematvalt kaunist, et mulle tekkis kananahk ihule. Midagi nii ilusat ja suurt pole ma kunagi varem kuulnud. Teine duett, mis mulle ääretult meeldis, oli Garriere ja Fantoomi ,,Oled mu õnn". See ilmestas Fantoomi teada saamist, et Garriere on ta isa. Esitus oli tugev, võimas ning nende hääled sobisid imehästi kokku
Viljandi C. R. Jakobson Gymnasium Liis Todesk 11c Supervisors: T. Pukk, M. Maasen Viljandi 2009 INTRODUCTION The composer Background The story Paris Opera House Characters Facts & figures Reviews Awards On Broadway THE COMPOSER Andrew Lloyd Webber Born 22 March, 1948 Attended Oxford University The Really Useful Group Knighted in 1992 Owns 7 theatres in London THE COMPOSER Years active: 1965-present 13 musicals Joseph and the Amazing Technicolor Dreamcoat Individual pop songs Collaboration with Tim Rice Eurovision Song Contest Many different awards BACKGROUND Based on Le Fantome de l'Opera by Gaston Leroux
FANTOOM Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. Muusikali "Fantoom" lavastab Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Muusikal räägib mehest kes oma koleda näo tõttu on sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Story ise oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd hästi teinud, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näiteljad olid ka väga hästi valitud. Kõigile sobis nende roll, ning nad mängisid seda väga hästi välja. Minu lemmikuks sai kohe alguses Charlice, kes
Paide Gümnaasium Gerolys Ilvesmets 10Reaal FANTOOM Retsensioon Paide 2007 MUUSIKAL ,,FANTOOM" 2007.aasta novembris vallutas Tallinna Linnahalli lava Maury Yestoni ja Arthur Kopiti muusikal ,,Fantoom". Muusikal põhines Gaston Leroux' romaanil ,,OOPERIFANTOOM". ,,Fantoom" on autorite teine koostöö-projekt. Kopit-Yestoni ,,Fantoomi" on sageli nimetatud kõige edukamaks muusikaliks, mida pole iial Broadway'l mängitud. Muusikali ,,Fantoom" lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht
aastal ning see on läbi nende aastate olnud väga edukas ning väga suure piletituluga. Nii uskumatu kui see ka ei tunduks, kuid „Ooperifantoomi” etendatakse Londonis igal õhtul. Andrew Llloyd Webber on kirjutanud lisakas „Ooperifantoomile” veel mitmeid muusikale, millest tuntumad on „Cats” ja „Evita”. Andrew Lloyd Webber on hetkel seitsme teatri omanik ning teda on pärjatud mitmete tiitlitega – rüütlitiitel ning aadlitiitel. Nähtud muusikal jättis mulle väga hea mulje. Lauljate hääleulatused olid võimsad ning lavakujundus oli väga suurejooneline. Kõige uhkem lavakujundus, mis ma siiani näinud olen. Algul suhtusin skpetiliselt, kuidas Koit Toome oma osaga toime tuleb, sest muidu lauljana ta pole mulle mingit muljet jätnud, kuid arvan, et ta sobis väga hästi Raouli mängima. Norralase Stephen Hansen’i pingutused, õppida ära eesti keele hääldus, olid märgata. Stephen Hanseni
Kulunud viis 27. jaanuar oli Vanemuise teatris tutntud muusikal „Ooperifantoom“, mille autoriks on kuulus Andrew Lloyd Webber. Richard Stilgoe ja Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux' romaanil „Le Fantome de l’Opéra“ („Ooperifantoom“). Muusikal, mille esmaettekanne oli Londonis 1986, aga Eesti esietendus alles 2014, amdis mulle palju mõtteainet ja tõstis esile erinevaid tundeid. Muusikal on tõlgitud 14 keelde. 68 eluaastaga on muusikute võsuk Webber pälvinud hulganisti nominatsioone ja ka võitnud kapitäie Oscareid, Kuldgloobuseid, Tonysid ja Grammysid, millest kaks auhinda, Oliver ja Tony, on „Ooperifantoomi“ eest. Kogu suguvõsa sidemed muusikaga viis helilooja sinna, kus ta on praegu – seitsme teatri omanik ja tunnustatud helilooja üle maailma. Rikkust leidub ka tema nimes – rüütli- ja aadlitiitliga on ta elanud vastavalt aastatest 1992 ja 1997.
Fantoom Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. "Fantoom" räägib mehest, kes on sunnitud elama muust maailmast eraldatuna, kuna tema nägu on ,,kole". Kui ta avab end oma elu armastusele, murrab naine ta südame. Kuna olin sellest lavastusest filmi juba varemgi näinud, tundus see kohe positiivse elamusena. Muusikali "Fantoom" lavastajaks on Liis Kolle. Minu arvates oli lavastaja töö tehtud väga nauditavalt. Ei olnud midagi ülearust ega millestki ei jäänud puudu. Muusikali ajal tekkis küll kahtlusi nähtu mõistmises, kuid see ei seganud sellest tervikliku pildi loomisel. Minule meeldis lavastajapoolne töö osatäitjate valimisel. Minu isiklikus arvamus on, et Chalice ja Hanna-Liina Võsa mängisid oma rolli väga hästi välja ning keegi teine ei oleks sobinud neid rolle paremini mängima. Minu soositui
üks XX sajandi juhtivaid heliloojaid. Tema tippteosed, nagu Jesus Christ Superstar, Evita, Cats, Starlight Express, Sounset Boulevar jne.on oluliselt mõjutanud muusikamaailma ja teinud muusikateatri hoopis teistsuguste kirgede ja lugude mängumaaks, kui seda või soodata varem I Sissejuhatus Lloyd Webberi ülemaailmne kuulsus põhineb tema rockooperitel (mida ta ise nimetab muusikalideks), mida aastakümnete kaupa mängitakse nii West Endil kui ka Broadway l. Ta on siiamaani kirjutanud 13 muusikali, laulutsükleid, muusikat kahele filmile ja ühe ladinakeelse reekviemi oma varalahkunud isa mälestuseks. Teda on korduvalt autasustatud erinevate aunimetustega. 1992. aastal tõsteti ta rüütliseisusse, 1997 aastal sa temast Inglismaa peer ja Lordidekoja eluaegne lord. Tema muusika on pälvinud 6 Tony t (esitatud on 40 korda), 3 Grammy t (esitatud on 60 korda), 7 Oliver i (esitatud on 100 korda), 1 Kuldse Gloobuse ja Kennedy keskuse auhinna 2006
Retsensioon 27. novemril esietendus Tallinnas, Saku Suurhallis Ivan Jacobsi muusikal The Phantom of the Opera ning ka minul oli õnn seda etendust külastada. Tegu on maailmakuulsa teosega, mida on küll juba korra Eestis etendatud, kui mitte kunagi originaalteosele nii lähedasena. Ameeriklase Ivan Jacobsi muusikal The Phantom of the Opera on üks prantsuse kirjaniku Gaston Leroux' 1909-1910 järjejutuna ilmunud romaani Le Fantóme de l'Opéra lavaversioonidest. Kokku loetakse lavamugandusi kolmekümne ringis, lisaks filmid, balletid, teleseriaalid, koomiksid. Tallinnas etenduv The Phantom of the Opera on üks varasemaid ingliskeelseid ,,Ooperifantoome". Esimeste seas on ka 1976.a inglise näitekirjaniku ja teatridirektori Ken Hilli oma, mis pärast avaetendusi unustusse vajus kuni aastani 1984
Muusikal „Ooperifantoom” Käisin eelmisel kuul Tartu Vanemuine teatris vaatamas muusikali „Ooperifantoom”. Muusikal koostöös Really Useful Group Ltd-ga Richard Stilgoe & Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux’ romaanil „Le Fantôme de l’Opéra“. Osades olid Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kalle Sepp, Lauri Liiv, Merle Jalakas, Reigo Tamm ja paljud teised. Muusikal räägib mehest, kes on oma „koleda” näo tõttu sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Mees proovib naise tähelepanu ja iha suurendada sellega, et annab talle kõige ilusamad kingad ja kleidid. Naine aga rikub fantoomi reegleid, millest tuleb omakorda suur vihahoog. Mängus oli ka veel naise armastatu, kellega lõpus naine üritab põgeneda. Sisu oli väga hingeminev ja kurb
Sepp, Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Reigo Tamm, Aivar Kaseste, Lauri Liiv jt. Lisaks sellele olid esindatud ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp ning bänd. “Ooperifantoomi” peetakse maailmas üheks kuulsaimaks teatrilavastuseks. Selle sisu räägib moondunud välimusega muusikalisest geeniusest, kes elutseb Pariisi ooperiteatri all asuvates käikudes, hoides teatri asukaid pidevas hirmus. Juhtub aga, et fantoom armub imeilusasse tantsijasse Christine'i ja sealtpeale teeb ta kõik, mis tema võimsuses, et tüdrukust saaks uus teatri staar. Asjalood on aga kiiresti muutuvad ning oodatav lõpp ei pruugi olla eales selline. Etendus oli edasi antud küllaltki tõepäraselt. See tähendab, et lavakujundus ja rekvisiidid olid realistlikud ning tagasi ei oldud hoitud. Sinna juurde tuleb lisada, et lisaefektid olid üllatavad, näiteks lühtri pirnide katki minema jne
ooperile süźee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Helilooja ja libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstinikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi erimeelseks. Ooperikoreograafia on üsna tänamatu valdkond, sest muu olulise kõrval jääb see sageli tähele. Ometi võib koreograaf olla abiks lavakuju füüsilise oleku loomisel, tegelasele sobiva kehahoiaku ja liigutuste vormimisel ning mõnikord ka lavastuse terviklikkuse kujundajana näiteks läbiva liikumisjoonise abil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
