kivimid peamine graniit peamine basalt sukeldumine ei saa sukelduda saab sukelduda vahevöösse Kivimite teke ja ringe I Tard- ehk moondekivimid Tekivad magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid – magma jahtumine ja tardumine maakoores – nt graniit – ülekaalus mandrilises maakoores – ränirikkad ja happelised. Purskekivimid – tekivad kiiresti tardunud laavast – nt basalt – ülekaalus ookeanilises maakoores ja nende ookeanide äärealadel – aluselised ja neutraalsed. II Settekivimid Tekivad maapinnal ja veekogudes murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel. Sete saab kivimiks kivistudes – mineraaliterade liitumise protsess. Iseloomulikud on fossiilid. nt: liivakivi, lubjakivi, põlevkivi III Moondekivimid Tekivad tard- või settekivimite moondumisel kõrge temperatuuri/rõhu tõttu.
Tavaliselt ülemjooksul voolab jõgi kitsas jõeorus kiire vooluga, vooluhulk on enamasti väike. Ta kulutab peamiselt jõesängi põhja. Mägiojade ja -jõgede ülemjooksupiirkonda, kus elavad reofiilsed organismid, nimetatakse ritraaliks. 6. Ookeaniline maakoor moodustab ookeanide põhja. Moodustab 60% maakoorest. Ta on tekkinud basaltse magma tardumisel kivimitest, millel lasuvad süvameresetted, peamiselt värvilistest kivimitest ja simast. Ookeanilises maakoore põhilised elemendid on räni ja magneesium, suhteliselt palju leidub rauda. Ookeaniline maakoor on mandrilisest maakoorest õhem (paksus umbes 11 km) ja noorem (keskmine vanus 180 miljonit aastat). Ta on ka suurema tihedusega (2,9 t/m³), mistõttu ta paikneb mandrilisest maakoorest madalamal 7. Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km
Pico mägi, Azoreses on kõige sademete rohkem koht Portugalis, seal sajab aastas keskmiselt 6250mm sademeid. Azorese saared asuvad kesk-Atlandi mäeaehelikus. Madeira saar on aga tekkinud kuumast täpist , sama moodi nagu Hawaii saared. Mõnel saarel on olnud isegi vulkaanilist tegevust, viimati esines seda 1957. Mõlemad eelpool nimetatud saared asuvad lähistroopilises kliimas. Nende saarte erinevus seisneb nende temperatuuride ja sademete hulgas. Lõuna Azores asub ookeanilises alas,portugali territoriaal vetes, millel on unikaalne troopikaline kliima, euroopa mõistes. Seda just Golfi hoovuse intensiivsuse tõttu selles alas. Vee temperatuur selles alas on üle 20 kraadi, seda isegi talve. Peamised kliimatekketegurid on geograafiline laius,, mis määrab saadava päikesekiirguse hulga ja mõjutab temperatuure; asend veekogude suhtes, mis määrab kas tegemist on merelise või mandrilise kliimaga. Portugali kliima on
Millised laamad konvergeeruvad Jaapani saarkaarte tekkel? Vaikse ookeani laam, Filipiinide laam, Euraasia laam. Miks asuvad Jaapani saarte idapoolses osas maavärina fookused maapinnale lähemal võrreldes läänepoolsega? Kõige madalamad maavärinad toimuvad idas, maavärinate fookused sügavnevad aga lääne suunas. Ida-läänesuunalises läbilõikes peegeldab maavärinate sügavus sukeldunud laama sügavust. Mis tüüpi magmast moodustub ookeaniline koor? Ookeanilises maakoores on põhilised elemendid räni ja magneesium, suhteliselt palju leidub ka rauda. Ookeaniline koor on tekkinud magma tardumisel peamiselt värvilistest kivimitest ja simast. Mis tüüpi laamade liikumise korral esinevad ainult madala sügavusega maavärinad? Miks? Madala sügavusega maavärinad esinevad ainult kontinentaalsetes riftivööndites ja ookeanide keskahelikes. Millal põrkusid Gröönimaa ja Skandinaavia alad (animatsiooni põhjal)? Gröönimaa ja
(1)temperatuur (2)rõhk (3)fluidid(kuumad vesilahused, veeauru segu) 44. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Regionaalne eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber amfibolideks. Esinemine: suuremastaabiline levik (mäestikuliste süsteemide suurusjärguga analoogilised). Ookeanipõhja kivimitesse tekib hulgaliselt serpentiini, talki, kloriiti, albiiti. Esinemine: ookeanite all, ookeanilises maakoores. 45. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra deformatsiooni teke. Maavärina kese, fookus, seismilised lained ja nende levik ning registreerimine. Mercalli skaala ja Richteri skaala. Maavärin on põhjustatud hetkelisest maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete järeleandmisest. Lühiajaline ja äkiline maapinna vajumine. Pinged kogunevad Maa sisemuses tektooniliste jõudude toimel (s.o
Maa sisesoojus. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur(geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivselt. Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus. Geotermiline aste e. gradient. T'C/km. Mandrikoores keskmiselt 25'C/km. (äärmused: 10-60'C/km) Maakoore graniitsed kivimid sisaldavad rohkem radioaktiivseid elemente ja selle soojusvoog pärineb suures osas radioakt lagunemisest. Ookeanilises koores on radioaktiivseid aineid vähem, kuid seal annab suurema soojusvoo vahevöö ülemine osa. Soojusvood kokkuvõttes on võrdsed. Välistuum algab 2900km, temp u 4000-5000K. Sisetuum algab 5200km, temp u 5500-6500K. Tuumas rõhk üle 3000 kBar e üle 3 milj atm. Maa magnetväli. Jõujooned liiguvad magn lõunapooluselt magn põhjapoolusele. Geogr poolus ja magnetiline poolus ei lange kokku. Nurk(deklinatsioon) praegu 11', kuid muutub aja jooksul.
Selliseid tingimusi (temp. 700 800°C; rõhk 510 Kbar) iseloomusatakse granuliitse faatsiesena. · Kui granuliitse faatsiese tingimustes tôuseb rôhk üle 10 kbar, lagunevad päevakivid ja kvarts ning tekib silikaatseist kivimeist suurima tihedusega (d= 3.4) punaserohelisevärviline granaat pürokseenkivim eklogiit. Selliseid nn. eklogiitse faatsiese tingimused esinevad lokaalselt mandrilise koore alumises osas ja vahevöösse vajuvas (subdutseeruvas) ookeanilises koores. 25. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Magma maakoores liikumise protsessi nimetatakse intrusiooniks, tekkivaid magmakivimite kehi nimetatakse intrusiivideks, massiivideks ja plutoonideks. Intrusiivseist lasumusvormidest on levinumad: · sill ümbriskivimi kihtide vahele valgunud, sageli "mitmekorruseline" plaatjas magmakeha, tavaliselt aluselise koostisega;
· Kui granuliitse faatsiese tingimustes tôuseb rôhk üle 10 kbar, lagunevad päevakivid ja kvarts ning tekib silikaatseist kivimeist suurima tihedusega (d= 3.4) punase-rohelisevärviline granaat-pürokseenkivim - eklogiit. Selliseid nn. eklogiitse faatsiese tingimused esinevad lokaalselt mandrilise koore alumises osas ja vahevöösse vajuvas (subdutseeruvas) ookeanilises koores. · Retrograatsel metamorfismil eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber küünekivi-plagioklasskivimiks - amfiboliidiks. 140. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra deformatsiooni teke. Maapinna vibratsioon ja nihked, mis on põhjustatud kivimeis mehhaanilistes pingetes kuhjunud
annaabi.ee 
