piiratud dieet, ülemäärane kehaline koormus ja oma keha väärtajumine, esilekutsutud oksendamine ja kõhulahtisus ning sellest tulenev elektrolüütide düsbalanss) tagajärjeks või on tegemist mingite veel tundmatute faktoritega. (Laukkanen E. jt, 2006: 100-103) Kehakaalu hoitakse vähemalt 15% allpool eeldatavat (kas kaalukaotuse tulemusena või ei ole seda kunagi saavutatudki, kehamassiindeks on 17,5 või väiksem. Puberteedieelses eas patsiendid ei võta kasvuperioodil oodataval määral kaalus juurde. 4.1.4 F50.1 Atüüpiline anorexia nervosa Seda diagnoosi tuleks kasutada nendel patsientidel, kellel puudub üks või mitu anorexia nervosa (F50.0) olulisemat tunnust, nagu amenorröa, oluline kehakaalu kaotus, kuid muus osas on neil häirele küllaltki iseloomulik kliiniline pilt. Selliseid patsiente võib kohata üldhaiglates ja ambulatoorsel vastuvõtul. Seda koodi tuleks pidada sobivaks ka
peavad olema paremad kui siis, kui ravi alustatakse haiguse kliiniliste ilmingute tekkimisel 5. Sõeluuring peab olema efektiivne – aktsepteeritud test(id) 6. Skriininguuringud peavad olema majanduslikult „tasuvad“ 7. Skriininguuring on protsess, mitte ühekordne sekkumine 8. Sõeluuringud Eestis: Haiguseelsed seisundid, Geneetiline monitooring, Geneetiline skriining. ( 1) Rasedatele. Eesmärk: välja selgitada rasedad, kelle oodataval lapsel on suurenenud risk kromosoomihaigusele (eelkõige Downi sündroom) või mõnele arenguhäirele (nt. seljaaju song). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. (2) Vastsündinutele: Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria. (3) Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele. (4) Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks
Sõeluuringud tähendavad suure hulga inimeste perioodilisi läbivaatusi. Et sõelteste tuleks teha paljude ilma kaebusteta või kliinilise leiuta (sõelteste ikka tehakse inimestel, mitte inimestega) inimestega, siis on sõeltesti tulemus esialgne ja selle alusel ei saa inimest kohe haigeks määrata. Sõeluuringud: Haiguseelsed seisundid, Geneetiline monitooring, Geneetiline skriining. ( 1) Rasedatele. Eesmärk: välja selgitada rasedad, kelle oodataval lapsel on suurenenud risk kromosoomihaigusele (eelkõige Downi sündroom) või mõnele arenguhäirele (nt. seljaaju song). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. (2) Vastsündinutele: Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria. (3) Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele. (4) Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis,
satub ta viimaks kindlasti haiglasse. Kõige rohkem vajab anorektik armastust, mõistvat ja kaasatundvat suhtumist, sest tal jääb puudu turvatundest. Diagnostilised juhised Kindlaks diagnoosiks on vajalikud kõik järgmised asjaolud. (a) Kehakaalu hoitakse vähemalt 15% allpool eeldatavat (kas kaalukaotuse tulemusena või ei ole seda kunagi saavutatudki), Quetelet' kehamassiindeks on 17,5 või väiksem. Puberteedieelses eas patsiendid ei võta kasvuperioodil oodataval määral kaalus juurde. (b) Kehakaalu kaotus on esile kutsutud "paksuks tegevate toitude" vältimisega ning on seotud ühe või rohkemaga järgnevast: tahtlikult esilekutsutud oksendamine; tahtlikult esilekutsutud kõhulahtisus; ülemäärane kehaline aktiivsus; söögiisu vähendavate preparaatide ja/või lahtistite kasutamine. (c) Spetsiifilise psühhopatoloogilise avaldusena esineb oma keha väärtaju, mille
Sõeluuringud tähendavad suure hulga inimeste perioodilisi läbivaatusi. Et sõelteste tuleks teha paljude ilma kaebusteta või kliinilise leiuta (sõelteste ikka tehakse inimestel, mitte inimestega) inimestel, siis on sõeltesti tulemus esialgne ja selle alusel ei saa inimest kohe haigeks määrata. Sõeluuring peab olema efektiivne Sõeluuringud: haiguseelsed seisundid, geneetiline monitooring, geneetiline skriining Rasedatele - Eesmärk: välja selgitada rasedad, kelle oodataval lapsel on suurenenud risk kromosoomihaigusele (eelkõige Downi sündroom) või mõnele arenguhäirele (nt. seljaaju song). Tegemist ei ole diagnostilise testiga, vaid hinnatakse loote kromosoomihaiguse tõenäosust. Vastsündinutele - Eestis testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele. Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket
· prevalents: 0,37- 4,06/100 000 aastas (ilmselt alahinnatud); · 1% koolitüdrukute ja naisüliõpilaste hulgas; · häire algus enamasti 16.-17.a. ja väga harva vanuses üle 30 a. Anorexia nervosa (F50.0) diagnoosiks on vajalikud kõik järgmised asjaolud. (a) Kehakaalu hoitakse vähemalt 15% allpool eeldatavat (kas kaalukaotuse tulemusena või ei ole seda kunagi saavutatudki), kehamassiindeks on 17,5 või väiksem. Puberteedieelses eas patsiendid ei võta kasvuperioodil oodataval määral kaalus juurde. (b) Kehakaalu kaotus on esile kutsutud "paksuks tegevate toitude" vältimisega ning on seotud ühe või rohkemaga järgnevast: tahtlikult esilekutsutud oksendamine; tahtlikult esilekutsutud kõhulahtisus; ülemäärane kehaline aktiivsus; söögiisu vähendavate preparaatide kasutamine, lahtistite kasutamine. (c) Spetsiifilise psühhopatoloogilise avaldusena esineb oma keha väärtaju, mille tõttu ülekaaluka mõttena
Eestis. Samas juuste lõikamine ja müümine eetiliselt täiesti võimalik ja lubatav. Inimene ei ole käsitletav asjana, kuna: õiguse subjekt ei saa olla samal ajal õiguse objekt inimõiguslikult ei ole inimest võimalik samastada asjaga inimest ei ole võimalik omada ega omandada. Doonorluse käigus üle antud inimkeha osa peaks olema käsitletav asjana, mis läheb üle tervisekaitse institutioonile, kui võib eeldada, et seda asja kasutatakse oodataval eesmärgil ja moel. Eetilised piirangud on seotud ka loomade käsitlemisega. Loomadele kohaldatakse asjade sätteid, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Loomi ei loeta seejuures asjadeks. Omanik võib asjaga teha põhimõtteliselt kõike, kuid loomade osas on talle piirangud eelkõige seoses loomakaitsega. Energia puhul on probleemiks see, et tegu pole kehalise esemega, see pole ka kuigi lihtsalt individualiseeritav koguseliselt. 1.4