Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tsehhov. Maurice Maeterlinck oli sümbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti käsitlesid pärast I maailmasõda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Pärast II maailmasõda olid mõjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugène Ionesco). Lydia Koidula "Saaremaa onupojaga" 1870. aastal "Vanemuise" seltsis alguse saanud eesti teater oli esmalt veel vähenõudlikuma maitsega kui baltisaksa teater, piirdudes külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega, ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid. Tõeliselt üllatav on aga kiirus, millega linnade eestlastest alamrahvas ja talupojad selle neile seni võõra kunstiliigi nüüd omaks võtsid. 1880. aastail kattis maad - linnu ja külasid - juba üle saja mängupaiga.
juttudele vahele segada ning nende suhtlustes esineb palju hääli korraga. Kui araabia perekonnas hakkab abielluma, siis enne kihlumist, tuleb otsida pruut või siis peigmees. Tavaliselt teeb seda keegi perekonnast, enamasti hakkab ema otsima pojale või tütrele sobivat kandidaati. Selleks vaadatakse kõigepealt oma suguvõsas ringi. Araabiamaades abiellutakse oma täditütrega või onutütrega või siis onutütre või onupojaga. Selles, et perekonna varandused ei läheks perekonnast. Enne abiellumist tehakse ka vereanalüüsid ning kontrollid, et ei tuleks vigaseid järeltulijaid. Pulmale eelneval õhtul toimub henna. Samal päeval "puhastatakse" ka pruut, st. eemaldatakse kõik kehakarvad, peale juuste ja kulmude-ripsmete muidugi. Perekonna käsitlus Lõuna-Aafrikas Aafrika riikides on väga aeglane majanduskasv ja tööpuudus suureneb järjest.
Baltisaksa teatri peamiseks keskuseks jäi alati Riia. Alles noore ja energilise August von Kotzebue juhuslik tulek Saksamaalt Tallinna pani mänguharrastuse 18. sajandi lõpul siin hoogsamalt käima, mis 1809. aastal viis viimaks kutselise teatri loomiseni. Kummatigi tulid selle repertuaar ja põhitegijad jätkuvalt Saksamaalt. Baltisakslased ise jäid teatris suhteliselt passiivsesse tarbijarolli, ning üldiselt oli nende maitse provintslik ja väikekodanlik. Lydia Koidula ,,Saaremaa onupojaga" 1870. aastal ,,Vanemuise" seltsis alguse saanud eesti teater oli esmalt veel vähenõudlikuma maitsega kui baltisaksa teater, piirdudes külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega, ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid. Eestlaste jaoks muutus teater populaarseks 1880. aastail kattis maad linnu ja külasid juba üle saja mängupaiga. Asjaarmastajaliku arengujärgu vältel oli juhtivaks Tartu ,,Vanemuine", mis August
väga kuulus ja rikas mees oma linnas. Pärast temaga suhtlemist kolib Clayde Likurgisse, kus onu annab talle tööd oma tehases. Onupoeg, kellele kohe algusest ei meeldi Clayde, leiab talle väga rasket tööd. Kuu möödas ning onule pakub huvi Clayde saatus ja ta annab talle natuke parema tööd. Peale seda kutsub ta Clayde lõunale. Seal saab Clayde tuttavaks tüdrukutega linna eliidist, üks neist oli Sondra Finchli. Tüdrukud leivad, et tema on väga sarnane oma onupojaga, aga leiavad, et ta on ilusam. Uuel töö kohal peab Clyde töötama naistega, kuigi ta ei tohi unustada, et tal ei ole lubatud teha romantilisi kontakte. Varsti tööle tuleb noor kena naine Roberta Olden. Clayde ei suuda enam Raberta tähelepanu ignoreerida ja nad hakkavad kohtuma peale tööd. Samal ajal Clayde läheneb Sandraga ning ta kutsub teda oma seltsi. Clyde veedab nendega aega ja unustab hetkeks Roberta. Samas
ning laulab siiamaani perekondlikel üritustel. Tätte ei ole alati tahtnud näitlejaks saada, noorena ei julgenud ta sellele mõelda. Näitlejaks saamise peale hakkas ta mõtlema alles siis, kui tee viis ta koos teiste kursusekaaslastega lavaka katsetele ning ta sinna sisse sai. Kuid oma näitlejaoskusi sai Jaan näidata juba üheksa aastaselt, kui toimus tema esimene käik Vilsandile. ,,See oli teatraalne käik" iseloomustab näitleja seda ise. Jaan läks Vilsandile koos oma tädi, onu ja onupojaga. Kuna sel ajal oli saarel Vene piirivalve, pidi Tätte saarele pääsemiseks mängima oma täditütart Kadrianni. Talle pandi seelik selga ning seoti rätik pähe. Nii tegi Jaan oma esimese näitlejameisterlikkuse eksami, mis tal hästi õnnestus. Kirjutada meeldis Jaanile juba lapsena. Kui oli teada, et täna kirjutatakse koolis klassikirjandit, oli see tema õnnepäev. Kui koduseks tööks jäi kirjutada kodukirjand, läks
Koidula ja Jakobsoni teoste kõrval said väga populaarseks Johann Voldemar Jannseni ja Juhan Kunderi näidendid. Lõpetuseks Kuigi esimene teadaolev teatrietendus Eestis toimus 1529. aastal, mõõdus palju aastaid enne kui teatrilaval kõlas esimest korda eesti keel, see oli aastal 1789. Teater, kui kunstiliik on saksa kultuuri kaudu Eestisse imporditud rahvusvaheline nähtus. Üldiselt peetakse aga eesti teatri ajaloo alguseks aastat 1870. esietendunud ,,Saaremaa onupojaga", mis oli esimene otseselt eestlastele suunatud lavastus. Enne seda olid teadaolevad esimesed andmed Eestis toimunud teatrietendustest aastast 1529, kui Tallinna Linnakooli õpilased esitasid ladinakeelset komöödiat. Teatrikunsti levimine Eestis oli suures osas seotud usuga. 17. sajandil tulid Eestisse esimesed välismaised rändtrupid, eriti aktiivseks muutus teatrielu sajandi lõpul. 18. sajandi esimesel poolel soikus teatritegevus Esti Põhjasõja tõttu, kuid omandas sajandi
ühtset arenguredelit on tänapäeva antropoloogilise kultuurikäsitluses domineeriv seisukoht. A.) Väär, sest kultuurid ei muutu sarnase arengumudeli järgi 1p. Milline käsitlus domineerib briti antropoloogias 1940-1950? A.) Struktuurfunktsionalistlik teooria 1p. Kes peaks kellega abielluma leviraadi tava järgi? A.) Mees oma surnud venna naisega B.) Naine talle enim meeldiva mehega teises sugulusgrupis C.) Naine oma surnud mehe onupojaga D.) Mehe surma järel naine oma armukesega E.) Mees oma ise õe tütrega või naine oma ema venna pojaga 2p. Mis on sotsioloogiline kujutlus? A.) Oskus ennustada sotsiaalseid muutusi B.) Oskus näha isikliku kogemuse taga laiemat ühiskondlikku konteksti C.) Oskus kujutleda end teise ühiskonna liikmena või sotsiaalse grupi liidrina D.) Oskus planeerida oma sotsiaalset karjääri nii oma kui võõras ühiskonnas E
Suured mõisted on tulnud sealt. Euroopa ja aasia antropoloogia on vaikselt järgi sõrkinud. Levy-Strauss reisis algul Lõuna-Ameerikas ja hiljem põhja ameerikas sai tugevamad impulsid et oma struktuurantropoloogia luua. Põhja-Euraasia on neid samuti, Karjalas nt. Kogu Põhja poolkera tegelikult, meist enam edasi lääne poole ei lähe (nende müütide leviala). Manabozo Manabush Manabozho... Suve tagasitoomine (Jaan Kaplinski): Ennemuiste elas Manabozo kaugel idapool onupojaga. Käis jahil, aga onupoega kaasa ei võtnud, kuna väljas oli palju lohesid. Mõeldud sellist müütilist aega, kus seda meie maailma veel olemas pole. Ükskord kui M oli ära mõtles op et läheb metsa ja laseb lindusid. Jõudis jõe äärde, keegi võttis ta kinni (lohed ilmselt). M tuli õhtul koju, op kodus polnud, läks otsima metsa aaga ei leidnud. Lohed pole kiskjad, ürgvee (kaose), substantsi sümbol. Üks lohe must, teine valge. Lohedes on sees juba taevas