1.Platoni-ontoloogia. Platon (427-347ekr) Oli Sokratese kuulsaim õpilane. Teda peetakse esimeseks filosoofiks ja praktilise filosoofia rajajaks. Platon vihkas sofiste. Pettus ühiskonnas kui Sokrates tapeti ja kirjutas kriitika kogu Kreeka filosoofiale. Platon lõi oma olemisõpetuse ehk ontoloogia. Tema ontoloogia oli väga spetsiifiline. Platoni filosoofia probleemsituatsiooniks võib pidada kogu senise kreeka filosoofia eelnevat kujunemiskäiku ja selles väljaarenenud probleemistikku. Vahetult reageerib ta oma õpetusega sofistide intellektuaalsele väljakutsele ja Sokratese ning sofistide vahelisele probleemile. Sofistide poolt esindatud relativismi ohud pidid Platonile väga selgeks saama siis, kui Ateena kodanikud mõistsid demokraatliku kohtupidamise käigus surma Sokratese. Platoni jaoks kehastas Sokrates vooruslikku inimest kõige täiuslikumal kujul. Tegelikult ei arvanud Platon et sofistid eksivad täielikult. Ta pi...
suunatud lühikese, selge ja võluva raamatuga ,,Inimese määratlus" (1800), mis on jäänud parimaks teenäitajaks tema filosoofiasse. Fichte suri 52-aastakselt tüüfusesse, millesse ta nakatas ka oma naise, kes töötas halastajaõena. [2] Johann Gottlieb Fichte filosoofilised vaated ,,Ma olen elav nägemine." ,,Millise filosoofia keegi valib, sõltub sellest, missugune inimene on." Fichte huvitus peamisest ontoloogiast, metafüüsikast ja epistemoloogiast. Esialgu kõndis ta Baruch Spinoza jälgedes, hiljem hakkas aga huvituma Immanuel Kanti filosoofiast. Oma rangelt idealistlikus filosoofias üritab Fichte näidata, et kõik olev ja kogu maailma kord on vaimu vältimatu sünnitus. [3] Fichte esitab oma idealistliku filosoofia, mida ta ise nimetab teadusõpetuseks, esijoones teoses ,,Grundlage der gesamten Wissenschaftslehre" (,,Kogu teadusõpetuse põhialus", 1794).
kehtivusega hinnatav ühel või teisel määral õiglasena. Järelikult kehtib see ka polis`e kohta. Platoni poliitilist õpetust on tavaks nimetada õpetuseks “ideaalsest polis`est” (Platon ise küll ei kasuta niisugust terminit), ja seda selles tähenduses, et siin on eelkõige käsitluse all idee-pärane polis ja mitte niivõrd meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt eksisteerivad polis`ed. Platon ei tegele – oma ontoloogiast ja epistemoloogiast tulenevalt – mitte uurimisega, mis toetuks faktiliselt eksisteerivate ühiskondade vaatlustele, vaid mõistustunnetusega selle kohta, milline on polis oma olemuse kohaselt. Idee-pärane on tema käsituse kohaselt selline polis, mida valitsetakse juhindudes kesksete poliitiliste väärtuste olemusteadmisest. Kuid ”nähtavas maailmas” faktiliselt eksisteerivad nähtused, mille hulka kuuluvad ka
(hellenism) kodanik. [Riik või maailmariik oli inimühenduse loomulik ehk looduslik, orgaaniline vorm [umbes nagu sipelgapesa sipelgatele]; inimene sündis selle osana.] Keskaja skolastika järgi oli inimene kristliku ühenduse (Corpus Christi mysticum) liige; corpus oli taevalikku korda järgivalt korrastatud pühaks kristlikuks impeeriumiks maa peal 1 Vt kas leidub ingl k A. Kaufmann, Grundprobleme der Rechtsphilosophie. München 1994. Seal on suhete ontoloogiast. 2 M.Luts 1997, lk 36 objektivistlikust ja lk 39 subjektivistlikust. 3 M.Luts 1997, lk 37. 4 M.Luts 1997, lk 39-40. Sacrum Imperium. Uusajal jätkus nominalistide alustatud universalistliku maailmapildi lammutamine. Koos universalismiga kadus õigusfilosoofilisest diskussioonist võimsaim universaal Jumal. [8]Loomuõigus sekulariseeriti (ilmalikustati). Õige ehk loomulik õigus tuletati inimese kui indiviidi loomusest. Kuid mitte sokraatilise
Natsionaalsotsialism lõi nad üsna pea laiali. Enamus neis saabub Ameerika Ühendriikidesse, mitmed neist pöörduvad pärast II Maailmasõda Frankfurti tagasi. *) Vanemasse põlvkonda kuuluvad siin Max Horkheimer (selle koolkonna tegelik rajaja), Theodor Adorno ja Herbert Marcuse. Nooremate esindajate hulka kuulub Jürgens Habermas. -) Ta oli õppinud Berliinis ja Freiburgis. 1927 aastal oli ta õppinud noore Heideggeri juures. Oma doktoritöö kirjutas ta Hegeli ontoloogiast ja ajalooteooriast. Kuid see jäi kaitsmata, kuna ta oli juut (1932). -) Teda ei huvitanud mitte ainult Hegeli dialektiline idealism vaid ka Marxi dialektiline materialism. Hiljem sattus ta Sigmund Freudi mõju alla. Tema ühiskonnateoorias võis leida kõigi eelpoolnimetatud mõtlejate jälgi ( Heidegger, Hegel, Marx ja Freud). -) Marcuse jaoks seisnes kapitalismi jõud eekõige selle "süsteemis". Selle süsteemi parim näide on USA
Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses. Mõlemad on kaubalinnad Kreeka äärealal. Äärealadel avatus uuele ja kokkupuude teiste kultuuridega. Kolooniad, kaubandus
annaabi.ee 
