Henrik Visnapuu 2. jaanuar 1890 Helme kihelkond - 3. aprill 1951 New York Isa oli juhuehitustööline. Elukohad vahetusid pidevalt. Perekonnas oli põhimõte, et haridus on investeering. Luges palju, oli uudishimulik ning natuke boheemlaslik. Tal oli sügav psühholoogiline inimese tundmise vaist, tundlik. Luules oli mõjutuseks futurism. Kasutas ohtralt kordusi ja onomatopoeetilisi sõnu. Teda huvitas müstika. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917 liitub Siuruga
tüvesid, millel on vaste liivi ja/või soome keeles. Läänemeresoome tüvede hulgas on palju niisuguseid tüvesid, mis jäljendavad otseselt loodushääli või väljendavad tähendust ebamäärasemalt mingisuguse häälikulise seose kaudu. Sageli on niisuguseid tüvesid liigitatud vastavalt onomatopoeetilisteks ja deskriptiivseteks. Käesolevas sõnaraamatus nimetatakse neid häälikuliselt ajendatud tüvedeks, onomatopoeetilisi ja deskriptiivtüvesid täpsemalt eristamata. Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüved on nt ammuma, jorisema, kahisema, kiljuma, nihkuma, paiskama, vabisema. Häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka vanemates sõnavarakihtides. Kaugemate sugulaskeelte vastete puhul tuleb aga enamasti arvesse rööpse kujunemise võimalus. Omatüvede hulka võib tinglikult lugeda ka need laenuetümoloogiata tüved, millel on vasteid
Lääne kultuuri on ka nimetatud visualistlikuks ehk okularotsentristlikuks. Nägemine on olulisem kui kuulamine. Helilised kultuurid? Paul Stoller: Lääne-Aafrika songhaid: ühe keelega viiul ja trumm on nende jaoks kõige tähtsamad muusikainstrumendid. Helid on vaimud. Alfred Gell: Paapua Uus-Guinea umedad Fonoloogiline ikonism Alfred Gelli termin umedade keele kohta, kus sõna ja tähistatav objekt on kooskõlas Eesti keeles palju onomatopoeetilisi sõnu: lirts, lärts, potsatama, sorisema, prantsatus, kriiskama jne (aga nt sõna „peegel“ on täiesti juhuslik, kogemusega mitteseostuv – kuigi võiks olla tähistatud sõnaga „aarraa!“) Gell väidab, et umedade kogu keel on onomatopoeetiline Nägemine ja kuulmine W. Köhleri eksperiment takete ja malumaga (juhuslikult loodud sõnad) Gell: inimesed tajuvad kujutisi dünaamiliselt, heli ja vastav sõna tuleb liikumisest
Lugemus suur, uudishimulik, boheemlaslik, sügav psühholoogiline inimese tundmise vaist, tundlik. 1917 liitub Siuruga, kus pani kõikidele hüüdnimed. Võtab parima sõbra Gailitiga Vabadussõjast osa (Kuperjanovi polgus). 1944 pagulane Saksamaal, 1951 jõudis Ameerikasse, kus sureb. Visnapuu ei suuda kohaneda ning on väga üksildane. Kremeeriti, maetud New Yorki müüri sisse. Kandis rinnataskus krüsanteemi. Looming alguses mõjutas teda futurism (häälikud, palju onomatopoeetilisi sõnu, kordus). Noorena kasutab uuenduslikke elemente- nen- ja tet-lõpulised sõnasd, y-täht. Tema teosed illustreeris Ado Vabbe. Sümbolistlikke ja futuristlikke katseid avaldas oma toimetatud albumites "Moment" 1913 ja "Roheline moment" 1914. Visnapuul oli 3 armastust: naine(armastus), kannatav inimene (kaasin.), Jumalkõiksus (jumal). Keel ja stiil väga isikupärane, lõunaeestilised murdekujud kõrvuti keeleuuenduslike vormidega, kummalised ühendused
pudikeeles, see alahindab ega arenda last. Aga aeg-ajalt ju nii tahaks seda teha, ohkab iga lapsevanem. Vilepi luuletus ,,Kätud-lallud-mammud" lasebki pudikeeles rääkida. Ja seda luuletaja suu läbi, kes räägib valehäbita timpalalludest ja mahapotsatavat pepust. Luuletuses ,,Suvi" laulab suvi ,,trillalla ja trullallaa / trilla trulla trall". Klassikalisel valu-ära-puhumise teemal kirjutatud luuletuses ,,Valu. Pealepuhumise laul" kasutatakse puhumist ja naermist jäljendavaid onomatopoeetilisi sõnu. Luuletus ,,Linnast ära" algab rongisõitu matkivate helijäljendustega. Keelekasutus on eakohane, kasutatakse lihtsaid sõnu, millest ka 5aastased aru saavad. Võõrsõnad peaaegu puuduvad. Vaid slängisõna ,,duubeldeck" vajab noorele lugejale selgitamist. Peale selle, et tegemist on inglise keelest tuletatud värdmoodustisega, on ta kasutuselt pea sama kadunud kui ,,transistor". Tore sõnatuletis on verb
Maailmasõda. Võimutses Itaalias ja Venemaal. · Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. · Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, käsutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Kaotasid ära igasuguse õigekirja.Esinesid avalikult, kasutasid sünonüüme. Palju onomatopoeetilisi sõnu. · Futurismi rajas itaallane Filippo Tommaso Marinetti, vene kirjanduses katsetas selles vallas Vladimir Majakovski, eesti kirjanduses Erni Hiir. Kubism ja konstruktivism · Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal. · Kubistid loobusid teose jutustavast sisust. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu (pinnavormidena). See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud.
annaabi.ee 
