Peipsi järv Koordinaadid 58° 41 N, 27° 30 Ekoordinaadid: 58° 41 N, 27° 30 E (kaart) Valgala riigid Eesti, Venemaa, Läti Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand)
35 0 OFG Võõpsu 5.15 1.5 1 0 0 GNS Lüübnitsa 5 4.8 1 6 0 FPO Lääniste 3.3 3.17 1 0 0 FPO Beresje 6 1.6 1 5.88 0 GNS Beresje 5.6 1.6 1 5.88 0 FPO Võõpsu 5.5 1.1 1 0 0 FPO Meerapalu 6 5.76 1 0 0 FPO Räpina 6 1.87 1 0 0 FPO Lüübnitsa 5.5 1.9 1 18.38 0 FPO Omedu 5.5 5.28 1 36.77 0 FPO Raja 5.5 5.28 1 55 0 FPO Mustvee 5.5 5.28 1 44 0 FPO Omedu 4.3 4.13 1 30 0 FPO Omedu 5.75 5.52 1 60 0 SB Omedu 11.72 11.25 7 50 0 SDN Omedu 11.72 11.25 7 50 0 SDN Omedu 11.72 11.25 6.57 60 0 FPO Omedu 11.72 11.25 7 50 0 SDN Raja 8.8 8
Kallaste linna rahvastiku soo- ja vanuskoosseis, 1. jaanuar 2015 Valla rahvastikustatistika näitab, et kõige rohkem elab vallas tööealisi mehi. Looduskaitse Kallaste linnas asub Loode- Peipsi hoiuala. Loode‐Peipsi hoiuala (edaspidi hoiuala) pindalaga 1705,1 ha asub Ida‐Eestis järgmistes administratiivüksustes: Ida‐ Virumaal (maakonda jääb hoiualast 234,8 ha) Lohusuu vallas Kalmaküla, Ninasi ja Vilusi külades, Jõgevamaal (1237,6 ha) Kasepää vallas Kasepää, Kükita, Omedu Raja ja Tiheda külades, Mustvee linnas ning Pala vallas Kodavere, Ranna ja Sääritsa külades ning Tartumaal (232,7 ha) Alatskivi vallas Pusi ja Pärsikivi Külades ning Kallaste linnas. Kaitse-eesmärk on rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: viupart, suur-laukhani, rabahani, sõtkas, väikeluik, laululuik ja hallpõsk-pütt. Kalapüük Kallaste linna põhjaosas asub sadam, mis teenindab suuremalt jaolt kalapaate,
[http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_geoloogiline_ehitus] Jõgevamaal on üldiselt tüse pinnakate, mille all võivad peituda veel mitmedki kogukat rahnud (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk16). Voorte ja moreenitasandike pinnakatteks on karbonaatne kollakashall moreen, seetõttu on need alad enamasti põllustatud. Edelaossa ulatub soine (Umbusi soo) Võrtsjärve madalik. Põhjaosas laiub Alutaguse madaliku edelasse ulatuv sopp Endla soostik ning kirdes Mustvee ja Omedu piirkonnas liivane soostunud järvetasandik. Maakonna kaguosa Kodavere, Lümati ja Pala ümbrus asub Ugandi lavamaal. Pedja jõgikonnas paiknev, Vooremaa ja Kesk-Eesti lavamaa vaheline metsane moreenitasandik madaldub laugelt Võrtsjärve madaliku suunas. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j %C3%B5gevamaa3] 2.2 Mullastik Mullad, mis esinevad Jõgeva vallas: leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja
Tartu jõuavad esimesed saksa üksused ja saksa välikomandatuur. Suvesõda (13. juuli-21. oktoober 1941) Jõudnud Pärnu-Emajõe joonele, peatasid sakslased pealetungi, et oodata järele Peipsi järvest ida pool liikuvaid väeosi. Sakslaste rünnakuplaani järgi pidid need väeosad jõudma enne Soome laheni, et ära lõigata Eestis asunud punaväe grupeeringu taganemistee. See sakslaste plaan õnnestus täielikult 7. augustil. Sakslased tõid juurde veel ühe korpuse ning rünnates Omedu juurest ristuvate löökidega Emajõe joonelt põhja ning kirde suunas, piirasid sisse Emajõe joont kaitsnud Vene väeosad. Umbes 10 000 punaarmeelast võeti vangi. · 15. juulil jätkusid lahingud Emajõe joonel, kus Omakaitse üksused hoidsid rinnet Võrtsjärvest kuni Peipsini. · 19. juuliks oli rindejoon jõudnud Valgeranna - Sauga mõisa Nurme silla joonele, jäädes seega vaid 6 12 km Pärnu südalinnast. Koos rindejoone lähenemisega elavnes
Pärnumaa, Valga ja Lõuna-Tartumaa vallad olid metsavendade Omakaitse üksuste poolt nõukogude võimu alt vabastatud. Jõudnud Pärnu-Emajõe joonele, peatasid sakslased oma edasimarsi, et oodata järele Peipsi järvest ida pool liikuvaid väeosi. Sakslaste rünnakuplaani järgi pidid need väeosad jõudma enne Soome laheni, et ära lõigata Eestis asunud punaväe grupeeringu taganemistee. See sakslaste plaan õnnestus täielikult. Sakslased tõid juurde veel ühe korpuse ning rünnates Omedu juurest ristuvate löökidega Emajõe joonelt põhja ning kirde suunas, piirasid sisse Emajõe joont kaitsnud Vene väeosad. Umbes 10 000 punaarmeelast võeti vangi. Esimesi Eesti piiri ületanud Saksa armeeüksusi võttis rahvas vastu juubelduste ja lilledega. Esmakohtumistel saksa sõduritega märgati suurt erinevust punaväelaste ja sakslaste käitumise vahel. Kui Punaarmee sõdurid sisenesid eesti tallu püssitääk ees
02.12.2014. EAS. Starditoetus. [http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/eas-i-lahendused-ja- toetusvoimalused/starditoetus/ueldist].07.12.2014. Edition CNN. [http://edition.cnn.com/2005/WORLD/asiapcf/01/19/asia.tsunami/index.html? section=cnn_topstories]. 03.12.2014. Himma, M. (2013). Turism vormub teaduseks. [http://tartu.postimees.ee/1284932/turism-vormub-teaduseks]. 02.12.2014. KALKULAATOR.EE. [http://www.kalkulaator.ee/]. 07.12.2014. KV.EE. [http://www.kv.ee/omedu-joe-ligidal-asuv-maatukk-peipsi-jarvest-180- 2416517.html]. 02.12.2014. 21 NetEkspert. [http://www.netekspert.com/ne/finantsanaluus.aspx]. 03.12.2014. Statistikaamet a). [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=TU110&ti=MAJUTUSKOHTADE+MAHUTATAVUS %2C+MAJUTATUD+JA+MAJUTATUTE+%D6%D6BIMISED+MAAKONNA+J %C4RGI&path=../Database/Majandus/23Turism_ja_majutus/02Majutus/&lang=2]. 02.12.2014. Statistikaamet b). [http://pub.stat.ee/px-web
juuliks . Nüüd sakslased peatasid edasimarsi , oodates järele Peipsist idas liikuvaid osi . Ideeks oli mereni jõuda enne Narva jõest idapool , et ajada "kotti" kogu punaväe grupeering Eestis . Paljud eesti autorid on seda suurt strateegilist otsust interpreteerinud piiratult ja vääralt kui mingit eestivaenulikku akti. Saksa plaan õnnestus täielikult . Punaväe juhatus grupeeris väed Tallinna merebaasi kaitsele . Sakslased tõid ühe korpuse juurde ja Omedu juures ristuvate löökidega Emajõe joonelt põhja ja kirdesse , piirasid 31.juuliks sisse Emajõe joont kaitsnud Vene korpuse . 10.000 venelast tapeti või vangistati . Otse põhja suunatud rünnakukiil katkestas 4.augustil Tapa vallutamisega raudtee Tallinn - Narva ja saavutas 6.augustil Kunda juures merekalda . Vene 8.armee oli pooleks raiutud . Üks Saksa korpus pöördus nüüd itta ja vabastas 17.augustil Narva , võttes operatsiooni käigus 6000 vangi
annaabi.ee 
