........................9 g)KOV rahastamine, tulubaasi kujundamine.............................................................................................................10 h)Reformi mõju teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile........................................................................................10 1. Kavandatava 2016. aasta reformikava üldine ülesehitus ja käsitletavad valdkonnad Reformikava koosneb paragrahvidest, millega reguleeritakse omavalitsuskorralduse reformi läbiviimise eesmärki, aluseid, ajaraami, haldusterritoriaalse korralduse muutmise korda ning muid ühinemistega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Samuti muudetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seadust, kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimise seadust. Regionaalminister esitas oma 6 regionaalhalduse mudelit avalikkusele aruteluks, ning valituks osutus tõmbekeskuse mudel
3. Järeldused 1917 1920 mõjutasid kohalike omavalitsuste arengut elanike aktiivne ja valmisolek uuendada omavalitsussüsteemi. Tuleb siiski tunnistada, et 1920.aasta põhiseadus ei osutunud tegelikkuses efektiivseks, sest riigivõim oli tasakaalustamata, järelikult ebastabiilne (riigikogus võimutsevad erakonnad, valitsus, riigivõimu strateegilised plaanid, valitsuskriiside tekitamine ületamine, valimisteks ettevalmistumine). Eestis aastail 1918-1939 toimunud omavalitsuskorralduse reformimise käik on õpetlik ja rakendatav loominguliselt või hoiatavalt ka tänapäeval. Kohaliku omavalitsuse valdkonnas aastatel 1918-1940 aset leidnud reformipüüdluste ja arengute võrdlemine reformipüüdluste kaasaegsete suundadega andis võimaluse tuua välja mitmed esile kerkida võivad takistused. Eelkõige mittearvestamine valdade ajalooliste õigustega, omavalitsusliitude arvamustega, poliitilise ebastabiilsusega jne, mis kokkuvõttes võivad kujuneda
· Ainsa Rottsi seadusea kehtestus uus kirikuseadus(1686) · Korrakaitse kuulus sillakohtunikele · Igas maakonnas 1-2 · Liskas igas maakonnas sõjakomissar: · Määratlesid maarevisjonide alusel talupoegade kohustused sõjaliste objektide korrastamisel(nt kindlused ja teed) LM aadli omavalitsuskorralduse areng · Alguses kindralkuberner Skytte ajal baltisaksa aadli enesekehtestamine ebaõnnestus · G II A langemise järel Rootsis eestkostevalitsus (1632-43), mis suhtus pooldavalt aadli õigustesse kogu riigis: · Algas LM aadli omavalitsuse ajutine taastamine Õiguste kehtestamine)1634-1648): 1. LM aadel sai valida endale rüütelkonna peamehe ehk maamarsalli(1634) 2
omistatud KOV-ile, käesoleval hetkel ei eksisteeri. PS § 65 punkti 16 järgi on Riigikogu pädevuses lahendada kõiki riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. Olemuselt riigielu küsimuste kui riiklike ülesannete tunnuseid põhiseaduses ei avata. Traditsiooniliselt loetakse riigi, täpsemalt parlamendi ülesandeks seaduste, sh omavalitsuskorralduse seadusliku raamistiku väljatöötamist. Põhiseaduse järgi kuulub põhiõiguste piiramise üldine ja põhimõtteline otsustamine riigi kui seadusandja kompetentsi. Riigi kohustuseks on tagada eelkõige normiloome ja riikliku järelevalve kaudu kolmandate isikute põhiõiguste kaitse. 118. Kuidas kohalik omavalitsus teostub? Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku
nimetama venstre-valitsuse. Üldine ja ühetaoline valimisõigus jõustus (ka naiste puhul!) parlamendi valimistel (1915, III põhjamaades). Kandideerimise puhul jäid veel kehtima mõned piirangud. Islandi poliitiline moderniseerumine (1800-1918) Taanile allutatud Islandi Althing-koosolek (kärajad) mille pädevuses oli kohalik kohtupidamine, likvideeriti 1800. 1843 Althing uuesti kokku nõuandva koosolekuna. Taani ülikoolis õppinud islandlased nõusid omavalitsuskorralduse kehtestamist. 1848 nõuti poliitilisi uuendusi ja I korda mainiti iseseisvumise võimalus: kuningas andis tühja lubaduse, et korraldatakse koosolek, mis arutleb saare põhiseadusliku staatuse üle Taani koosseisus. 1851 Island ei kiitnud heaks Taani 1849. aasta põhiseadust (saarele 6 kohta parlamendis). 1874. sai Island oma põhiseaduse: õigus kehtestada enda jaoks seadusi. 1903 oma valitsuskabinet ja autonoomia laiendamine (1904)
olukorraga, samuti põhiseadusliku korra teostamisega; teeb kindlaks vajalikud eesmärgiasetused munitsipaalõiguse läbimõeldud edasiarendamiseks. Munitsipaalõigus pole midagi muud kui jooksev munitsipaalõiguspoliitika. Ta arvestab munitsipaalõiguse dünaamikat ja peegeldab erinevaid arusaamu munitsipaalõiguskorra teostamisest. Munitsipaalõiguspoliitikal on põhiliselt kolm valdkonda. Korralduse poliitika: põhiprobleem: millist omavalitsuskorralduse süsteemi konstitutsiooniõiguslikult etteantud raamides realiseeritakse; kas ja kuivõrd peavad KOV üksused olema aktiivsed. See on sisuliselt küsimus regulatsioonist ja deregulatsioonist, munitsipaliseerimisest ja munitsipaalinstitutsioonide privatiseerimisest, munitsipaaltegevuse formaliseerimisest ja debürokratiseerimisest, samuti subsidiaarsusprintsiibi teostamisest. Näiteks: KOV määrusandlusõiguse tugevdamine, kodanike
annaabi.ee 
