· andma avalikkusele korrapäraselt teavet avalike ülesannete täitmisest · vajadusel abistama teabenõudjat· teavitama teabenõudjat dokumentide suhtes kehtivatest juurdepääsupiirangutest · tagama juurdepääsupiirangutest kinnipidamise · mitte andma teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet ning kontrollima kahtluse korral väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele Teabenõude esitamise viis- Igaüks võib, kes soovib saada riigi- ja omavalitsusasutustelt teavet, esitada asutusele kas kirjaliku või suulise (näiteks telefoni teel) teabenõude. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus- Vastamise tähtaeg Märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
Ka Ajutine Valitsus kartis anda maanõukogule liiga suurt võimu, sest see võinuks olla eeskujuks muudele liikumistele. Vastukaaluks püüti anda suuremat võimu kubermangu komissaridele. Pärast täiendavate määruste kinnitamist toimusid 1917. aasta juunis maanõukogu valimised ja 1.juulil tuli Toompeal kokku maanõukogu, et lõpuks võtta üle asjaajamine nii kubermanguvalitsuselt kui rüütelkonna omavalitsusasutustelt. Enne valimisi suudeti asutada rida parteisid. Siiani oli olnud ainsaks erakonnaks Eesti Rahvameelne Eduerakond, mis nüüd võttis uueks nimeks Eesti Demokraatlik Erakond. Lõuna-Eestis loodi Eesti Maarahva Liit ja Põhja- Eestis Eesti Talurahva Liit. Tallinnas loodi Radikaal-Demokraatlik Partei ja ka Eesti Radikaal- Sotsialistlik Partei, mis hiljem nimetati Eesti Tööerakonnaks. Eesti mensevikud lõid Eestimaa
1. Eesti Polk- rahvusväeosade baasüksus, millest ohvitsere ja allohvitsere suunati teiste väeosade loomisele. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee- Täidesaatva võimu teostaja, eesotsas J. Anveldiga. Oktoobripööre- võimu võtmiseks loodi enamlaste Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas olid I. Rabtsinski ja V. Kingisepp. Enamlaste reformid: Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised olid ebademokraatlikud. Kodanikuõiguste kärpimine: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, ei respekteeritud kodanike usuvabadust. Majandusreformid algasid pankade natsionaliseerimisega, riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Päästekomitee- 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan. Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19
1. Eesti Polk- rahvusväeosade baasüksus, millest ohvitsere ja allohvitsere suunati teiste väeosade loomisele. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee- Täidesaatva võimu teostaja, eesotsas J. Anveldiga. Oktoobripööre- võimu võtmiseks loodi enamlaste Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas olid I. Rabtsinski ja V. Kingisepp. Enamlaste reformid: Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised olid ebademokraatlikud. Kodanikuõiguste kärpimine: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, ei respekteeritud kodanike usuvabadust. Majandusreformid algasid pankade natsionaliseerimisega, riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Päästekomitee- 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan. Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19
Oktoobripööre - võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Robtsinski ja Viktor Kingisepp. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Vormistati dokument, mille kohaselt läks kõrgeim täidesaatev võim kubermangukomissar J. Poskalt üle Viktor Kingissepale. Enamlaste reformid - Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva raadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised oldi ebademokraatlikud. Kui Eesti Asutava kogu valmisel avastati,, et enamlased ei saavuta parlamendis enamust, valimised katkestati, Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajaleht, arreteeriti rahvuslasi, ei respekteeritud usuvabadust, koolidest kaotati usuõpetus. Päästekomitee - moodustati seoses iseseisvuse väljakuulutamisega. Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms
*Oktoobripööre - võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Robtsinski ja Viktor Kingisepp. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Vormistati dokument, mille kohaselt läks kõrgeim täidesaatev võim kubermangukomissar J. Poskalt üle Viktor Kingissepale. enamlaste reformid- Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva raadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised oldi ebademokraatlikud. Kui Eesti Asutava kogu valmisel avastati,, et enamlased ei saavuta parlamendis enamust, valimised katkestati, Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajaleht, arreteeriti rahvuslasi, ei respekteeritud usuvabadust, koolidest kaotati usuõpetus. *Päästekomitee- moodustati seoses iseseisvuse väljakuulutamisega. Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms.
annaabi.ee 
