Vallasomand Vallasasja omandamine võib olla igamise teel nt siis, kui: Omanik on asja omandanud omanikult, kuid omandi üleandmist ei ole toimunud (nt omaniku teovõime või asjaõiguskokkuleppe puudumine); Päritakse heauskselt pärandajale mittekuuluv asi; Kui omandmine toimub mitte omandi üleandmisega vaid ühepoolse valduse võtmisega (ekskombel võõra asja võtmine); Vallasomand Igamine katkeb, kui (AÕS § 114 lg 1.) omavaldaja kaotab valduse otsese või kaudse valdaja vastu esitatakse nõue omandi kaitseks valduse teenija vastu esitatakse nõue omandi kaitseks omanik asub oma õigust teostama omavaldaja teadmisel ja viimane ei ole selle vastu vaielnud. Vallasomand Loodusvili Asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab vilja omanikuks vilja asjast eraldamise hetkel (AÕS § 115 lg 1) Isik kelle on vilja omandamise õigus, kuid kes ei valda
Otsene ja kaudne valdus (vt § 33) Otsene valdus – valdajal on tegelik võim asja üle Kaudne valdus - valdusvahendussuhte olemasolu, otsene valdaja peab tunnustama kaudset valdajat kui tugevama õigusliku seisundiga ülemvaldajat, see suhe peab olema ajutine, kaudsele valdajale peab kuuluma otsese valdaja suhtes väljanõudmisõigus. Kaudne valdus võib olla ka astmeline. KOHTULAHEND : 3-2-1-160-01 II. Oma – ja võõrvaldus (Saksa õiguses) Omavaldaja valdab asja nagu see kuuluks talle omale (omanik, aga ka varas) Võõrvaldaja – isik, kes valdab asja teise isiku eest Määravaks ei ole mitte omand vaid tahteavaldus. III. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus (§ 34) Valdus on seaduslik, kui see rajaneb õiguslikul alusel nagu asjaõigus või võlaõigus. Valdus on reeglina seaduspäratu kui see rajaneb vägivallal, salatsemisel ja nn prekaariumil (valdust jätkatakse, hoolimata omaniku tahtest seda lõpetada). IV
Valduse ülekandmine on siin omandi ülekandmise vahendiks. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, jääb valduse uuesti üleminek loomulikult ära ja piisab kokkuleppest omandi ülemineku kohta (vt AÕS § 92 lg 2). Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. 169. Milliseid valduse liike AÕS käsitleb? Otsene/kaudne Seaduslik/ebaseaduslik Heauskne/pahauskne Õiguskirjanduses eristatakse täiendavalt: _ oma- ja võõrvaldust – omavaldaja valdab asja oma asjana, võõrvaldaja aga teisele isikule kuuluva asjana; _ täis- ja osavaldust – täisvaldusega on tegemist terve asja valdamisel, osavaldusega aga asja reaalosa valdamisel (vt ka AÕS § 49); _ ainu- ja kaasvaldust – ainuvalduse puhul on asjal üks valdaja, kaasvalduse puhul aga mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena (vt ka AÕS § 50). 170. Kuidas saab tekkida ja lõppeda otsene valdus? AÕS § 36
Otsene ja kaudne valdus (vt § 33) Otsene valdus – valdajal on tegelik võim asja üle Kaudne valdus - valdusvahendussuhte olemasolu, otsene valdaja peab tunnustama kaudset valdajat kui tugevama õigusliku seisundiga ülemvaldajat, see suhe peab olema ajutine, kaudsele valdajale peab kuuluma otsese valdaja suhtes väljanõudmisõigus. Kaudne valdus võib olla ka astmeline. KOHTULAHEND : 3-2-1-160-01 II. Oma – ja võõrvaldus (Saksa õiguses) Omavaldaja valdab asja nagu see kuuluks talle omale (omanik, aga ka varas) Võõrvaldaja – isik, kes valdab asja teise isiku eest Määravaks ei ole mitte omand vaid tahteavaldus. III. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus (§ 34) Valdus on seaduslik, kui see rajaneb õiguslikul alusel nagu asjaõigus või võlaõigus. Valdus on reeglina seaduspäratu kui see rajaneb vägivallal, salatsemisel ja nn prekaariumil (valdust jätkatakse, hoolimata omaniku tahtest seda lõpetada). IV
Valduse ülekandmine on siin omandi ülekandmise vahendiks. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, jääb valduse uuesti üleminek loomulikult ära ja piisab kokkuleppest omandi ülemineku kohta (vt AÕS § 92 lg 2). Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. 169. Milliseid valduse liike AÕS käsitleb? Otsene/kaudne Seaduslik/ebaseaduslik Heauskne/pahauskne Õiguskirjanduses eristatakse täiendavalt: _ oma- ja võõrvaldust omavaldaja valdab asja oma asjana, võõrvaldaja aga teisele isikule kuuluva asjana; _ täis- ja osavaldust täisvaldusega on tegemist terve asja valdamisel, osavaldusega aga asja reaalosa valdamisel (vt ka AÕS § 49); _ ainu- ja kaasvaldust ainuvalduse puhul on asjal üks valdaja, kaasvalduse puhul aga mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena (vt ka AÕS § 50). 170. Kuidas saab tekkida ja lõppeda otsene valdus? AÕS § 36
- olemine isiku valduses, kelle vastu nõue on suunatud. Nende mõlema eelduse olemasolu peab tõendama nõude esitaja. Lähtudes sellest, et omand on kõge ulatuslikum õiguslik võim asja üle, tundub omaniku positsioon olevatõiguslikult tugev. Oman on ju kõige ulatuslikum õiguslik võim asja üle. Kui aga kaks isikut ei vaidle mitte ainult asja valduse, vaid ka omandi üle, kaldub tõendamise kaalukauss vallasasja puhul valdaja kasuks, sest eelduslikult on ta mitte võõr-, vaid omavaldaja ja on omandanud koos valdusega ka omandi. Valdaja omandi eeldamisest tuleneb, et asja väljaandmist nõudev omanik pea tõendama oma omandit, mitte valdaja valduse alust. Omandi tõendamine võib aga mõnelgi juhul osutuda väga raskeks. Valdaja omandi eeldamine ei kehti aga siis, kui valdaja tunnistab, et valdab Väljaandmisnõude sisu sõltub sellest, kas see esitatakse otsese või kause valdaja vastu. Saksa
annaabi.ee 
