Vormis tuleb jälgida, taotleja ja aruandja oleks sama isik. Et igasugused numbrid ja muudatused oleksid korrektsed. Summad oleksid õiged. Sisuline osa ei tohiks olla lohisev ja igav. Oluline on MIS, KUS, KES ja KELLAGA ning MIS MAHUS? Kas on jätkutegevusi, mis muutus, kus kajastati, kas on jälg järel (CD/DVD, raamat jt). Mis läks teisiti ja miks? LISAD nt kavad, brožüürid jmt. Finants aruande osas on planeeritud tulud ja tegelikud tulud. Kõik projektiks saadud tulud, omatulud ja omafinantseeringud. Kulud näidata gruppide kaupa. Vajadusel lisada lisad, samuti näidata kasutamata jääk. 4. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali prioriteete. Toetab Eesti näite- ja teatrikunstiga seonduvaid tegevusi. Sihtkapitali eesmärk on Eesti professionaalse teatrimaastiku arendamine, jäädvustamine ja säilitamine. Toetab Eesti näitekirjanduse arendamist, näidendivõistluste finantseerimist, Eesti teatri tutvustamisega
vahemikku 8,411,3%. Riigi eelarvestrateegia 20172020 kohaselt kavandati valitsussektori 2016. aasta investeeringuteks ca miljard eurot, millest 369 miljonit eurot ehk 36% tuleb välisvahenditest. Aastatel 20172019 suureneb ELi toetuste osakaal investeeringute rahastamisel seoses ELi toetuste suurema kasutuselevõtuga veelgi (vt joonis 3). Valitsussektori investeerimisplaanidest nähtub, et riigi omatulud kuluvad valdavas osas fikseeritud kulude katmiseks ning riigi pikaajalisse arengusse panustavad investeeringud jäävad jätkuvalt suures osas välisrahastuse kanda. Valitsussektori võlakoormus moodustas 2015. aasta lõpu seisuga ligikaudu 2 miljardit eurot ehk 9,8% SKPst. Aastaks 2018 on Rahandusministeerium prognoosinud võlakoormuseks 11,2% SKPst, mis summaliselt tähendab võla kasvu rohkem kui 600 miljoni euro võrra (vt tabel 7). Seejärel peaks võlakoormus hakkama kahanema
maksulaekumised ja muud tulud ning nende arvel finantseeritavad kulud. Riikliku ravikindlustuse ja riikliku pensionikindlustuse tulud ja kulud moodustasid vastavalt 4, 140 miljardit krooni ja 6, 601 miljardit krooni. 2000. aasta riigieelarve tulud moodustasid 28,077 miljardit krooni. Eelarvest tehti kulutusi 28,347 miljardi krooni. Esmakordselt arvestati 2000. aasta riigieelarvesse mitmesuguste tööde ja teenuste osutamisest laekunud tulud (omatulud), mida on varasematel aastatel käsitletud kui eelarveväliseid vahendeid. Riigiasutustele majandustegevusest laekunud tulud on riigikassa poolt arvele võetud summas 468,8 miljonit krooni ehk 142,3% kavandatud eelarvest. Väljamakstud laenulepingute kogusumma oli 3, 802 miljardit krooni, millest tagasi on makstud 1, 013 miljardit krooni. Eesti Vabariigi välislaenude koguvõlgnevus oli 2, 789 miljardit krooni. Valitsussektori konsolideeritud tulude maht ulatus aasta lõpuks 34,89 miljardi
1. määrata kindaks kui palju ühe kohustuse rahastamise jaoks on raha vaja 2. kui palju raha võib vajada KOV Teiseks peab olema regulatsioon, et KOVil oleks omatulu omaül täitmiseks- saadakse kohalike maksude kehtestamise, riiklike maksude otse kohalikku eelarvesse laekumise või riigieelarvest tehtavate eraldistega. Tulubaas peab aga tagama kohalike ülesannete täitmise vähemalt minimaalselt vajalikus mahus. KOV üksusel, kelle omatulud ei võimalda minimaalselt vajalike omavalitsuslike ülesannete täitmist, on õigus saada riigilt abi. Rahastamine peab olema kooskõlas õiguskindluse põhimõttega- reeglite stabiilsus, kindlus., sest selel alusel saab koostada pikemaid arenugakavasid ja neid ellu viia.. Omavalitsuslike ülesannete rahastamist reguleerivate seaduste oluline muutmine eeldab mõistliku pikkusega vacatio legist.
majandustegevusest [nt. piletite mk jne.] (7%), Maamaks (4%), Ministeeriumite sihtotstarbelised eraldised [riiklike lesannete titmisega seotud kulude katteks] (4%), Riigieelarvelised investeeringutoetused [koolid paljuski munitsipaalomandis] (4%), Varade mk (3%), Eraldised teistelt omavalitsustelt [osutatakse avalikku 28 teenust mnele teisele omavalitsusele, nt. teises vallas puudub gmnaasium] (2%), Muud omatulud [nt. rent] (2%), Ressurssimaks [veeerikasutuselt ja kaevandamisiguste tasu] (1%), Muud maksutulud [sh kohalikud maksud] (1%), Eraldised avalik-iguslikelt juriidilistelt isikutelt ja sihtasutustelt (1%), Muud tulud (1%) 2 29
PS § 154 lg 1 nõuab, et riik peab looma regulatsiooni, mille kohaselt on KOV-del piisav omatulu omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Seadusandja otsustada on, kas omatulu saamine tagatakse kohalike maksude kehtestamise, riiklike maksude otse kohalikku eelarvesse laekumise või riigieelarvest tehtavate eraldistega. Tulubaas peab aga tagama kohalike ülesannete täitmise vähemalt minimaalselt vajalikus mahus. KOV üksusel, kelle omatulud ei võimalda minimaalselt vajalike omavalitsuslike ülesannete täitmist, on õigus saada riigilt abi. Olemuslikult omavalitsuslike ülesannete rahastamise reeglistik peab olema kooskõlas ka õiguskindluse põhimõttega. KOV-de finantseerimise reeglite stabiilsus on oluline väärtus. Stabiilne ja eelnevalt teadaolev finantseerimisreeglistik võimaldab KOV üksustel suurema täpsusega koostada pikemaajalisi arengukavasid ning neid tulemuslikumalt ellu viia. Omavalitsuslike ülesannete
annaabi.ee 
