tööjõud(kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika(toetused, tollipoliitika) NISU- Euroopa, USA RIIS Hiina SUHKRUROOG india, usa KOHV usa, aafrika 3.Põllumajanduse osatähtsus tööhõives ja SKT-s eri piirkondades o Arenenud maades vaid 2-3% töötajatest töötab põllumajanduses, kuna kasutatakse kõrgtehnoloogiat o Arengumaades leiab tööd valdav enamus tööealistest, tööd tehakse käsitsi või loomade abil 4.Kaubalise ja omatarbelise põllumajanduse erinevused o Omatarbeline- kasvatatakse põllusaadusi ja peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks o Kaubalise eesmärgiks on toodangu müük 5.Agraarajastu ja infoajastu põllumajandus Agraarajastu o Korilus, kalapüük, küttimine o Elati kogukondades ja läbiti suuri maid o Tänapäeval Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias o 10 000 a tagasi hakati kodustama loomi ja harima põlde o Sobivad taimed leiti läbi juhuse
. Neis riikides tegeletakse rohkem kas rikkalikust maavarast tingituna tööstusega või turismipotentsiaali tõttu teenindusega. Ka põhjariikides tegeletakse palju põllumajandusega, kuid tööhõive põllumajanduses on väike, sest tänapäeva põllumajandus on mehhaniseeritud ega vaja palju töökäsi. Väikseima põllumajandusliku SKTga (alla 1%) riigid on Suurbritannia ja Jaapan. Ülejäänud Euroopa, Põhja-Ameerika, Austraalia SKT jääb 2-6% kanti. 4. Selgita kaubalise ja omatarbelise põllumajanduse erinevust. Kaubaline põllumajandus tegeleb ekspordiga. Müüb oma põllumajandussaadusi. Omatarbelise põllumajanduse korral toodetakse enese tarbeks ega kaubelda sellega. 5. Too näiteid riikide põllumajanduspoliitikast. Põllumajanduspoliitika on põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega. Näiteks on olemas ekspordi- ehk väljaveotoetus, see on riigi toetus selles riigis toodetud kaupade eksportijale, et nad oleksid maailmaturul konkurentsivõimelised.
tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta. · Intensiivne põllumajandus-tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. · Ökoloogiline e. mahepõllumajandus- vähesel määral või ainult looduslike väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllundus · Omatarbeline ja kaubaline põllumajandus- omatarbelise põllumajanduse puhul toodetakse vaid enda tarbeks, kaubalise põllumajanduse puhul toodetakse müügiks. · Põllumajanduse spetsialiseerumine- keskendumine kitsamale põllumajandustootele nagu nt nisu või muud teraviljad · Rannikupüük- kala püütakse vaid rannalähedastel aladel. Kala töödeldakse rannakülades ja müüakse kohalikul turul. · Ookeanipüük- kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad, mis võivad merel olla nädalaid. Kala töödeldakse
* niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle. * kasvuperiood * paksus, lõimis MAJANDUSLIKUD TEGURID: KAPITAL: TÖÖJÕUD: VALITSUSE POLIITIKA: * hooned *tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaalmajanduslik) põllumajanduse erinevust? Omatarbelises majanduses kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toimimiseks. Kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangut müüa. 4. Nimeta kiu-, õli-, sööda- ja mõnukultuure. Kiukultuur: puuvill, lina, kanep, sisal, dzut Õlikultuur: sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel Söödakultuur: juurviljad, põldhein Mõnukultuur: kohv, tee, koka, kakao. 5
Mulla hävimine: (veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%) erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskmetallid mullas. · Too kolm näidet, mille abil selgitad intensiivse põllumajanduse mõju keskkonnale. a) ..................................... b) ..................................... c) ..................................... NB! Intensiivne vaid arenenud riikides! · Võrdle arengumaade omatarbelise ja arenenud riikide moodsa põllumajanduse mõju keskkonnale. Omatarbeline Intensiivne · Erosioon- · Taimekaitsevahendid, väetised, monokultuurid 4 · Niisutus sooldumine
inimestele Elukoht paljudele organismidele Muld aitab taimedel kinnituda Muld toimib filtrina, puhastab vett ja õhku Asendamatu loodusvara põllumajanduses Muld Too kolm näidet, mille abil selgitad intensiivse põllumajanduse mõju keskkonnale. a. Heitgaasid b. Hävitab taimeliike c. Tallab mulda, muudab selle viljatuks NB! Intensiivne vaid arenenud riikides! Võrdle arengumaade omatarbelise ja arenenud riikide moodsa põllumajanduse mõju keskkonnale. Milles seisneb huumuse tähtsus? Huumusesse koguneb toimub taimedelt pärit orgaanilise aine ehk seal toimub kamardumine ja seal see seguneb mineraalosaga Huumus on väga viljakas ja toitaineterikas, taimedel on seda kasvamiseks vaja
· Valitsuse poliitika. Tollipoliitika. Euroopa Liidus mitte asuvad riigid peavad suurt tollimaksu maksma ja ka nende asjad on kallimad. Teine oluline asi on toetused ehk subsiidum · Turustamise võimalused. Otse lõpptarbijale, nt viinamarjadest 15% läheb kohe söögiks. Kohvi ei saa kohe müüki paisata, see läheb toiduainetööstusele. Ka kergetööstusele ja energiaallikateks läheb taimi. Siseturule minnes läheb omatarbelise põllumajanduse alla. Eksporti kutsutakse kaubanduslikuks põllumajanduseks. · Äriteenuste kättesaadavus. Masinahooldus, sordi- ja tõuaretus, koolitus, turundus, kindlustus. Millised on Ungari põllumajanduse looduslikud eeldused? Palju haritavat maad, üsna palju sademeid. Aastane keskmine temperatuur väga hea, 10-20 kraadi. Asub Euroopa Liidus nii et on hea eksportida. Soojas parasvöötmes. Vegetatsiooniperiood on 5 kuud. AGROKLIIMAVÖÖTMED
indeksi. Aluseks võetakse majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised näitajad. Eesti on pigem rohkem globaliseerunud riik, sest Eesti SKT on kõrge, internetikasutajate arv on suur. 3. Miks kasutatakse SKT/in riigi majandusliku heaolu kirjeldamiseks? SKT/in näitab mingis ajavahemikus riigi alal toodetud kaupade ja teenuste tuluväärtust. SKT arvutamisel tuleb arvestada, et see ei kajasta haridust, varimajandust jms, seda mõjutab inflatsioon ja maailmaturu hinnad, omatarbelise majandusega riikide puhul ei kajasta elujärge ega elatustaset. 4. Mis on ja millest moodustub inimarengu indeks IAI? IAI – riikide arengutaset iseloomustav indeks, koosneb kolmest osaindeksist: tervis, haridus ja elujärg. 5. Too välja globaliseerumise + Positiivsed mõjud: majandus kasvab, areng kiireneb, heaolu pareneb - Negatiivsed mõjud: immigrandid, keskkonnasaaste. 6. Millised näitajad iseloomustavad tänapäeva rahvusvahelist kaubandust
annaabi.ee 
