tüvevokaali teisenemine, nt i > a: jonn : jonni > jonna/kas, u > a: rippu/ma : ripu/n > ripa/ts, i > u: laadi/ma > laadu/ng, e > a: kerge > kerga/ts, a > i: tõmma/ta > tõmmi/ts; alustüve välte nõrgenemine, nt pehme > pehme/ne/ma, vanker > vanger/da/ma. Tuletiste välte nõrgenemise kohta vt ka O 10. 12. Liitnimisõnad: nimetavaline ja omastavaline liitumine. Täiendsõna nimetava või omastava käände (nimetavalise või omastavalise liitumise) valik oleneb vormilistest ja sisulistest teguritest. 1. Nimetavas käändes on: a. sõnad, mis märgivad olendi või eseme ehituslikult või funktsionaalselt olulist tunnust, nt lõõtspill, keelpill, linttraktor, okaspuu, sarvloom, ketassaag, tiibklaver, juurvili, pendelkell, mõõkkala, tornmaja, narmasjuur. Erandid on rahvapärasedsarvesai, karvamüts; b
järv, Tähe tänav; ettevõttenimedes: Varraku kirjastus, Vanemuise teater, Kännu Kuke restoran; tootenimedes: Vana Tallinna liköör, Atleedi juust, Elvitali juuksešampoon, Kodaki film, Adidase dressid, Raidi sääsetõrjevahend; autasunimedes: Kotkaristi teenetemärk, Valge Roosi orden, Piisoni karikas; üritusenimedes: Viie Veski kross, Valgete Ööde ralli, Greenpeace’i liikumine. Isikunimi omastavalise eeslisandina on kõnekeelsus, nt Marguse-härra, Juhani-onu, Reeda-tädi, Kase-Jüri. NB! Vältida tuleb omastavas käändes nime kasutamist liigisõna järel. Väär on öelda: hotell Kuninga, kompvekid Peetrikese, vorst Krakovi jms. Selline kasutus oli levinud nõukogudeaegses kaubanduskeeles, kuid seda kohtab mõnevõrra praegugi. Mõningaid nimetaolisi elemente, eelkõige (laiendamata) tsitaatsõnu ja tähtsümboleid on tavaks saanud kasutada
oja, möödunud aastad. määruse vormis täiend on määruse tähendusega; see täiend ei ole omadussõnaline ega nimisõna omastava kujuline: sõnum vennalt, kaust dokumentidega, neiuks sirgumine, kiivalt varjamine. Määruse vormis täiendid on üldjuhul järeltäiendid, kuid see ei ole eesti keelele kuigi omane ja võib muuta lause kohmakaks. Kui määrustäiendil on samatähenduslik vaste omastavalise täiendi kujul, siis peaks kasutama viimast: nimekiri õpilastest - õpilaste nimekiri, jäätis rosinatega - rosinajäätis, sooduspakkumine autorehvidele - autorehvide sooduspakkumine. Täiendi ühildumine Omastavaline täiend oma põhjaga ei ühildu, vaid säilitab esialgse kuju: Mari nukule, luuletuse lugemisel, ema raamatust. Samamoodi käitub ka määruse vormis täiend
Eestis on üks k-häälik, millel on kolm pikkus, aga kaks tähte, nt tigu : tiku : tikku 7. Jakob Hurt. 1864 ,,Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi": esimene laiadele rahvahulkadele mõeldud eestikeelne ortograafiakäsiraamat uue kirjaviisi õppimiseks. 1871 Eesti Postimehe lisalehe toimetaja, avaldas ettepanekuid, EkmS toetus 1878 Kirjameeste seltsi ettekandes ettepanekud, mis kehtivad tänapäevalgi: ühendverbide lahkukirjutamine (ära võtma, alla kirjutama), omastavalise täiendsõna kokku- ja lahkukirjutamine tähendusest lähtuvalt (tuuleveski, venna raamat) 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum": Helsingi ülikoolis kaitstud väitekiri 1902 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" Pooldas laenamist teistest keeltest, eriti soome keelest. Uute sõnade moodustamine tuletusliidete abil. 8. Karl August Hermann. 1880 ,,Der einface Wortstamm und die drei Lautstufen in der estnischen Sprace mit vergleichenden Hinweisen auf das Suomi": doktoriväitekiri
Õige on kirjutada Eesti kapital. Tallinnas on Kalasadam, Miinisadam ja Lennusadam. Kirjutage püha õhtusöömaaeg (väikeste tähtedega). Õige on kirjutada VIII rahvusvaheline konverents (väikeste tähtedega). Sõna põhiseadus on väikese tähega. Sõna maakond kui liigisõna on väikese algustähega: Pärnu maakond. Õige on kirjutada Siiditee (tee, mida mööda veeti kaupu Hiinast Euroopasse). Kas kasutada „pronksiöö“ või „pronksöö“? – Soovitame omastavalise täiendosaga liitsõna pronksiöö. Algustäht on väike. Õige on kirjutada talispordi Meka Otepää Õige on tartumurdeline (väikese algustähega). Õige on kirjutada iseseisvusmanifest (väikese algustähega). Siberi eestlased on lahku, esimene sõna on suure tähega. Õige on Nõukogude okupatsioon. Õige on kirjutada Maarjamaa Risti orden. Sõna äriseadustik on väikese tähega. Õige on kirjutada Toompea lossi valge saal, Eesti Raadio sinise laega saal
Õige on kirjutada kaevurite päev (väikeste tähtedega). Õige on kirjutada Eesti kapital. Õige on Berliini sinine. Õige on kirjutada VIII rahvusvaheline konverents (väikeste tähtedega). Sõna põhiseadus on väikese tähega. Sõna maakond kui liigisõna on väikese algustähega: Pärnu maakond. Õige on kirjutada Siiditee (tee, mida mööda veeti kaupu Hiinast Euroopasse). Kas kasutada ,,pronksiöö" või ,,pronksöö"? Soovitame omastavalise täiendosaga liitsõna pronksiöö. Algustäht on väike, sest tegu pole ajaloosündmuse püsikindla nimetusega. Õige on kirjutada talispordi Meka. Õige on tartumurdeline (väikese algustähega). Nimest Riia tehtud tuletis riiastuma on väiketähega. Õige on kirjutada iseseisvusmanifest (väikese algustähega). Siberi eestlased on lahku, esimene sõna on suure tähega. Sõna südamenädal on väikese tähega. Õige on Nõukogude okupatsioon. Õige on kirjutada Maarjamaa Risti orden.
ste-lõpp on asulanimedes levinud rohkem Kagu-Eestis, ent ka Hiiumaal. Setumaal võib olla rööpvormina -stõ. Teinekord on –ste olnud hilisem lisand (Kuninguste). See võib vahelduda ka si-lõpuga. se-lõppu esineb palju. See on tekkinud –ne(n), -s lõpust (kui see kuulub tüvesse: Ilves, Räägib, Vares). Selle teisendid on -kse, -tse, -kese, -lase. See võis lüheneda lõppudest: -aluse, -selja, -soo, -taguse. See võis olla ka tüve osa. si-lõpp on mitmuse omastavalise tüve kaudu tekkinud nimekuju. See on abstraheerunud. Kohanimed Tartumaal on muutunud pikematest vormidest si-lõpulisteks. Vaid üksikutel juhtudel on see olnud pikema sõna lühend. Tuntud kohanimesufiks on –la – algselt tähendanud kohta, aga on tähendanud ka vähendust ehk deminutiivsust (miski on väike). See on kõige vanemates allikates tuletusliitena olemas. –jala võis ka lüheneda –la lõpuks
kuulub termini ihaldusväärsete omaduste hulka ka selle võimaldamine. Näiteks sobib paljuvaieldud ja -naeruvääristatud raal, mis on selles suh- tes üsna ideaalne: kahesilbiline, algab ja lõppeb helilise kaashäälikuga, nimetava ja omastava käände vorm on erinevad. Nii sobib ta üsna hästi liitsõnadesse nii esi- kui ka järelkomponendiks ja kõlab hästi tuletistes. Nimetava ja omastava vormi erinevus lubab vahet teha nimetavalise ja omastavalise liitumise vahel, näiteks raalitootmine võiks olla see, kui toodetakse raale, ja raaltootmine see, kui raal juhib tootmisprotsessi. Levinum sõna arvuti on nimetavas ja omastavas käändes ühesugune, mis sellist vahetegemist ei võimalda. Puudusi sellel kriteeriumil eriti ei paistagi olevat, peale ilmse piirangu, et sel viisil sobivaid sõnu on lihtsalt vähe. Prestiiž Seninimetatud kriteeriumid on küll sageli omavahel vastuolus, aga siiski üsna hästi põhjendatavad
annaabi.ee 
