NIMISÕNA KLK: ainsuse omastav LIIKI VÕI LAADI VÄLJENDAV OMASTAVAKUJULINE TÄIEND KIRJUTATAKSE PÕHISÕNAGA KOKKU, KUULUVUST VÄLJENDAV TÄIEND AGA LAHKU KUI SÕNAÜHENDI ESIMESEL LIIKMEL ON TÄIEND, SIIS TULEB SÕNAÜHEND LAHKU KIRJUTADA Nimisõna KLK: mitmuse omastav Kui nimisõna ees olev täiend on mitmuse omastavas käändes, siis kirjutatakse ta tavaliselt põhisõnast lahku, sest sellised ühendid ei väljenda enamasti mingit uut mõistet. (koerte haukumine, kirjanike liit,
olev 12. lahjakkai/na tyttöi/nä essiiv ilmaütlev 13. lahjakkai/tta tytöi/ttä abessiiv kaasaütlev** 14. lahjakkai/ne tyttöi/ne/en komitatiiv viisiütlev*** 15. paljai/n käsi/n instruktiiv * Akusatiivil ehk sihitaval9, mis on täissihitise kääne, puudub iseseisev käändelõpp. Sihitav on ainsuses nimetava- või omastavakujuline, mitmuses nimetavakujuline. ** Tegelikult on soome komitatiiv (kaasaütlev) eesti komitatiivi üks vaste. Vormilt on komitatiiv alati mitmuslik, sest sisaldab mitmuse tunnust i. Võib aga tähendada nii ainsust kui ka mitmust. Enamasti selgub tähendus kontekstist. Igapäevases kõnes kasutatakse komitatiivi harva. *** Instruktiiv ehk viisiütlev vastab küsimusele kuidas? Ainsuse viisiütlevat, mis langeb vormilt kokku omastavaga, esineb äärmiselt harva (nt. jala/n jalgsi)
(ligitõmbav, varalahkunud), väljendverbi kuuluv või verbi rektsioonilaiendi vormis käändsõna (arusaadav, lugupeetud). Kesksõnad erinevad muudest deverbaalsetest liitsõnadest selles suhtes, et käändsõna võib laiendosana olla osastavas (vett pidama, tuld purskama). Deverbaalse liitomadussõna laiendosaks on tuletuse alussõnaks oleva verbi fraasistruktuuri kuuluv määrsõna (alalhoidlik, ennekuulmatu) või alusverbi sihitis, mis on moodustustüvena omastavakujuline (valutundlik, pahaaimamatu). Kui tuletise alusverbi objektiks on us-liiteline kolmandas vältes nimisõna, võib moodustustüvi olla nimetavas: seaduskuulelik, valgustundlik. Laiendliitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa. Liitomadussõnade hulgas on rühm osastavakujulisi nimisõnafraase, mida kasutatakse täiendina ja milles on toimunud süntaktiliselt tingitud sõnaliigimuutus täiendist käändumatuks omadussõnaks. Laiendosaks on
) Sagedusreegel: Sagedasti tarvitatavad sõnaühendid võib kokku kirjutada ka siis, kui nad tuleks üldreegli järgi lahku kirjutada.( kojutulek, metsaminek, teejoomine) Pikkusreegel: Pikki sõnaühendeid tuleks lahku kirjutada ka siis, kui üldreegel eeldab kokkukirjutust.(matemaatika õpetaja, astronoomia õpik) Liitsõnareegel: Kui sõnaühendi esimene sõna on liitsõna, siis kirjutatakse ühend enamasti kokku. Liiki või laadi väljendav omastavakujuline täiend kirjutatakse põhisõnaga kokku, kuuluvust väljendav täiend aga lahku. KOKKU: ooperiteater, loodetuul, söögilaud, lapsesilma, linnulaul LAHKU: direktori tool, vanaisa sall, orkestri liige, lapse silmad, linnu laul Kui sõnaühendi esimesel liikmel on täiend, siis tuleb sõnaühen lahku kirjutada. Suure linna väravad Kui nimi moodustab tüübinimetusega ühtse terviku, siis kirjutatakse ta sellega kokku.
2.Üldreegli põhjal kirjut.kokku,kui on vaja vältida kahemõttelisust. *Sagedasti tarvitatavad sõnaühendid võib kokku kirjutada.(nt. kokku: kojutulek, metsaminek, teejoomine, aga lahku: haiglasse minek,randa tulek ja kumõssi joomine.) *Pikki sõnaühendeid tuleks lahku kirjutada(nt.luuleõpik kokku,-astronoomia õpik lahku) *Kui sõnaühendi esimene sõna on liitsõna,siis kirjut. ühend enamasti lahku.(nt.puuleht, potikaas, aga vahtrapuu leht, supipoti kaas) *Liiki või laadi väljendav omastavakujuline täiend kirjut. põhisõnaga kokku, kuuluvust väljendav täiend lahku. *Kokku kirjutatakse mitmuse omastavas olev täiend siis,kui ta väljendab mingit kindlat mõistet. (nt.lastearst, naistehaigus, meestepesu,meesteasjad,noortekoor,noorteõhtu jne) Omadussõnad: *Omadussõnale eelnev käändsõna, nud-kesksõna või määrsõna kirjutatakse kokku. (nt.peegelsile,verevaene,ruudukujuline,kuueaastane,meeleheitlik jne) lahku, kui on täiend(nt.suure mäe kõrgune, kõigi eelduste kohane jne.)
kaasaütlev** -ne- 14. lahjakkai/ne tyttöi/ne/en komitatiiv (+ poss. suf.) viisiütlev*** 15. paljai/n käsi/n instruktiiv * Akusatiivil ehk sihitaval9, mis on täissihitise kääne, puudub iseseisev käändelõpp. Sihitav on ainsuses nimetava- või omastavakujuline, mitmuses nimetavakujuline. ** Tegelikult on soome komitatiiv (kaasaütlev) eesti komitatiivi üks vaste. Vormilt on komitatiiv alati mitmuslik, sest sisaldab mitmuse tunnust i. Võib aga tähendada nii ainsust kui ka mitmust. Enamasti selgub tähendus kontekstist. Igapäevases kõnes kasutatakse komitatiivi harva. *** Instruktiiv ehk viisiütlev vastab küsimusele kuidas? Ainsuse viisiütlevat, mis langeb vormilt kokku omastavaga, esineb äärmiselt harva (nt. jala/n jalgsi)
5. üksiksõidukite nimesid. Ühepoole-jutumärke kasutatakse loetelus kordusmärgina: Mati MardikasTallinn Silvi Siisike Vaike Varblane Tartu Reet Rebane Leili Lest 55 Ülakoma Ülakoma kasutatakse: 1. eesti nimede käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet, mis on omastavakujuline: Ants Metsa'le, Maie Kalda'lt; 2. võõrnimede käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet ja sobitada võõrnime eesti käändetunnustega, eelkõige järgmistel juhtudel: a. nimi lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga: Dumas [dümaa] : Dumas'le, Rabelais [rablee] : Rabelais'd, Renault [renoo] : Renault'ga, Versailles
annaabi.ee 
