Eesti Maaülikool Mesinduse referaat Mee tootmine Koostaja: Sigmar Naudi Tartu 2013 1. Sissejuhatus Väärtuslike raviomadustega toiduaine, mis koosneb organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja- ja viinamarjasuhkrust, nimetatakse meeks. Mesi sisaldab inimorganismile vajalikke mineraalaineid (rauda, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi jt.) Mesi on mesilaste poolt kogutud magus toiduaine, mis on saadud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja valminud kärjekannudes. Eriliselt hästi mõjub mee tarvitamine vereringele ja närvisüsteemile. Mesi on väga
Mikroelemendid ( Cu, B, Mn, Zn, CO ) 16. millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaartid? 17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. 18. mis on mulla efektiivne viljakus, kuidas seda väljendatakse? efektiivne - see mille tegelikult kätte saame. 100punkti skaalal. 19. milliste näitajate alusel leitakse mulla bonitiit, millisesse vahemikku võib see jääda? mullas leitakse huumuse sisalduse varu, horisondi tiheduse lõimise ja veereziimi algboniteedi alusel. Mulla suhteline kvaliteet 100 punkti skaalas. 20.mis on maa perspektiivboniit, kuidas seda määratakse? persektiivboniteet-kõik mulla
Mikroelemendid ( Cu, B, Mn, Zn, CO ) 16. millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaartid? 17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. 18. mis on mulla efektiivne viljakus, kuidas seda väljendatakse? efektiivne - see mille tegelikult kätte saame. 100punkti skaalal. 19. milliste näitajate alusel leitakse mulla bonitiit, millisesse vahemikku võib see jääda? mullas leitakse huumuse sisalduse varu, horisondi tiheduse lõimise ja veereziimi algboniteedi alusel. Mulla suhteline kvaliteet 100 punkti skaalas. 20.mis on maa perspektiivboniit, kuidas seda määratakse? persektiivboniteet-kõik mulla
peamiselt odavamast hinnaklassist) 2007.a. oli Euroopa Liidus ~ 600 000 mesinikku ja 13,6 miljonit mesilasperet. Aasta meetoodang ühe mesilaspere kohta on u.1830 kg. Eesti Mesinike Liidu andmetel toodetakse Eestis aastas u. 1000 tonni mett. Keskmiselt tarvitab üks eesti perekond aastas 4,5 kg mett MEEST... Mesi on väärtuslik toidu ja raviaine, mis koosneb (7080 %) organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja ja viinamarja suhkrust. Mee põhikomponendiks on nektar. 1kg mett annab 3150 kalorit. Väärtuslike koostisosadena on mees inimorganismile vajalikud mineraalained, fermendid ja mitmeid vitamiine. Mee väärtuslikuks omaduseks on ka bakterisiidsus, mille tõttu teda kasutatakse kui ravivahendit. Mee erinevused Eristatakse tehis, suhkru ja looduslikku mett.
Euroopa Liidus toodetakse vähem mett kui seda tarbitakse. Ligikaudu 40% meest imporditakse väljaspoolt Euroopa Liitu. Üldiselt on meetootmine Euroopa Liidus aeglaselt kasvanud. Sama tootmistaseme hoidmine muutub mesinike jaoks raskemaks kuna mesilase elupaigad kaovad ja mesilaste tervis halveneb. [1] 2. MEE TARBIMINE 2.1. Mee omadused-tarbimise põhjused Mesilased toodavad mesindusproduktidest mett. Mesi on väärtuslik toidu- ja raviaine, mis koosneb (70-80 %) organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja -ja viinamarja suhkrust. 1 kg mett annab 3150 kalorit. Väärtuslike koostisosadena on mees inimorganismile vajalikud mineraalained, fermendid ja mitmeid vitamiine. Mee väärtuslikuks omaduseks on ka bakterisiidsus, mille tõttu teda kasutatakse kui ravivahendit. [4] Mee kasulikud omadused on põhjused, miks inimesed soovivad mett tarbida. Mees sisalduvad kasulikud bakterid aitavad tasakaalustada soolestiku mikrofloorat
taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui Orgaanilise aine tähtsus ja mõju (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on olemas küllaldane õhu juurdepääs. mulla omadustele, protsessidele. toitaine võib olla palju kordi suurem on selle lagundamine bakterite ja seente poolt. 4. Temperatuurist omastatavast toidu-varust. Näiteks: Lagundamise ja sünteesi vahekorrast sõltub temperatuuri tõus 10ºC võrra suurendab 1. Orgaaniline aine, Lämmastik 0,5-4% taimede kuivainest, mulla orgaanilise aine hulk. lagunemise kiirust 2...3 korda. Optimaalne eriti huumushapped, on tähtis tegur seemneks rohkem ja noored taimed
Vastavalt sellele, kui suures koguses elemente taimes esineb jaotatakse nad: 1) makroelemendid C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P 2) mikroelemendid (neid vajab taim väga väikestes kogustes) Cu; B; Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. Näiteks: Lämmastik 0,5-4% taimede kuivainest, seemneks rohkem ja noored taimed. Peale valkude esineb teda klorofüllis, aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. Lämmastikku on taim suuteline omastama nitraatlämmastikust, ammooniumlämmastikust. Osal meie taimedest esinevad kaasnevad bakterid, mis on suutelised õhu lämmastikku omastama liblikõielised taimed. Fosfor valkainete koostises (fermendid, vitamiinid jne.). fosfor esineb taime kasvu reguleerivate
Vastavalt sellele, kui suures koguses elemente taimes esineb jaotatakse nad: 1) makroelemendid C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P 2) mikroelemendid (neid vajab taim väga väikestes kogustes) Cu; B; Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel - miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. Näiteks: Lämmastik - 0,5-4% taimede kuivainest, seemneks rohkem ja noored taimed. Peale valkude esineb teda klorofüllis, aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. Lämmastikku on taim suuteline omastama nitraatlämmastikust, ammooniumlämmastikust. Osal meie taimedest esinevad kaasnevad bakterid, mis on suutelised õhu lämmastikku omastama - liblikõielised taimed. Fosfor - valkainete koostises (fermendid, vitamiinid jne.).
annaabi.ee 
