Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda toimus 28. juunist 1914. a kuni 11.novembrini 1918.a. Sõda toimus kahe suure vastaspoole vahel: Antant ja Keskriigid. Sõja tagajärjed olid kõigile sõjas osalenud riikidele rasked kuna olid suured inimkaotused ja majanduslik allakäik. Kuid kaotusi täis sõjas oli ka riike, kes sellest võitsid. Võib arvata, et suurimaks võitjaks Esimeses maailmasõjas oli USA, kellel tuli leppida inimkaotustega, kuid kelle territoorium jäi puutumatuks. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu, siis peale sõda oli vastupidi. Euroopa hakkas USA-st sõltuma kuna sai temalt raha, varustuse ja toidu. USA olukorda muutis kergemaks ka see, et kuna ta astus viimasena sõtta, oli hukkunute arv ka vastavalt väiksem. Võitjate hulka võib arvata ka Inglismaa ja Prantsusmaa. Hoolimata oma sõjajärgsest nõrgast majandusest ja positsiooni kao...
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda, milles võitlesid omavahel peamiselt kaks vastasleeri, Antant ja Keskriigid, sai alguse 1914. aasta augustis, mil Saksamaa kuulutas Venemaale ning Prantsusmaale sõja, ja lõppes 1918. aasta novembris Saksamaa kokkuvarisemisega. Kuigi pealtnäha mõjus sõda laastavalt kogu maailmale, kerkib ikkagi päevakorrale küsimus, et kes sai sõjast mingil määral kasu ning kes ainult kahju. Versailles´i rahulepinguga, mis sõlmiti Saksamaa ja Antanti vahel 28. juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa. Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid sealhulgas Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku 1/8 oma territooriumist. Sõjaväe hulga hakati seadusega piiritlema, lubatud oli vaid 100 000 meest, keelati üldise sõjaväekohustuse kehtestamine, allveelaevastik, lennuvägi, ning seati ka piirangud laevastikule. Majanduslikult kõige kahjulikum kari...
· Mandaatsüsteem Rahvaste Liidu loal said riigid õiguse hallata teatud piirkondi, kuni need on valmis omariikluseks. See mõeldi välja, sest I MS võitjariigid ei soovinud loobuda oma kolooniatest ja nende vahel tekkis terav vaidlus. · Pärast I MS vabanesid Jeemen, Afganistan, Egiptus, Iraan. Kolonialism on poliitika, mis taotleb vähe arenenud riikide allutamist oma ülemvõimule, et neid riike röövida ja eksplanteerida kasu saamiseks. Riikidel oli kolooniaid vaja rikkuse, odava tööjõu ja maavarade jaoks. Suurimad koloniaalriigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Portugal ja Holland
uue identiteedi leidnud rahvas sai hakata vastavalt huvidele koos käima ja arvamust avaldama. Jakob Hurt uskus, et eestlane peab eelkõige saama suureks vaimult. Tõepoolest pidi väike rahvas olema uhke oma päritolu üle ja alles siis sai hakata mõtlema riigi loomise peale. Esimese maailmasõja aegu oli eestlaste rahvustunnetus kõrgeim. Laialdaselt levis patriotism ja nii noored kui vanad olid valmis võitlema isamaa ja rahva eest. Esmakordselt nähti võimalust omariikluseks ja võõra võimu alt pääsemiseks. Usuti endasse ja rahvasse. Rahvusriigi loomise ideest olid innustunud paljud. Mindi ju lausa koolipingist surema isamaa eest. Patriotism väljendub kõige selgemalt siis, kui rahvas või rahvusriik on ohus või on ühine eesmärk millegi loomiseks ning nähakse, et üksikisikul on võimalus kaasa aidata. Vastukaaluks iseseisvumisaegsele patriotismi- ja rahvuslainele ei tekkinud samasugust efekti riiki kaotades
Riik ei ole ainult võimukandjate mure, riik puudutab meid kõiki. Kasulik ja vajalik on ka ärisektori ja kolmanda sektori koostöö. Eesti ühiskond hakkas oma kodanikualgatuslikke ühendusi looma eelkõige Saksa ja Soome eeskujul. Omariikluse puudumise tõttu kujunesid kodanikuühendused kultuuriliseks alternatiiviks võõrriiklikele võimustruktuuridele, andes eestlastele võimaluse omal maal end vaimselt edendada ning rahvusena säilitada ja omariikluseks ette valmistada. XIX sajandi teisel poolel loodi Eestis massiliselt inimeste erinevaid ühendusi ja seltse (muusikaseltsid, põllumeeste seltsid, karskusseltsid, näiteseltsid jne). Ka aastail 1920-1940 oli kodanikualgatuslike ühenduse sünd ja tegevus aktiivne. Pärast 1934. aasta riigipööret suruti poliitiline kodanikualgatus kodade süsteemi korporatiivsetesse raamidesse, kuid 1936. aastal loodud Ühistegevuskoja tegevuse tõttu olukord normaliseerus. 1940
Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi
2. materiaalsed · käsk austada ja kaitsta inimväärikust · ülipositiivse õiguse tunnustamine · seadusandja seotus konstitutsiooniga(riigile suunatud nõue siduda ennast oma töös konstitutsiooniliste nõuetega). Eesti omariiklus · Eesti oli juba enne iseseisvumist õiguslikult autonoomne. · 1918.a. sündinud uus Eesti oli muinasaja Eesti taassünd. · Omariikluseks pakkus ajalugu 20.sajandi. · 15.juuni 1920 esimene põhiseadus. · Enne põhiseadust olid juba aktid(eelkonstitutsioonid): 1. 30. märts 1917 autonoomia 2. Eestimaa Kubermangu Ajutine Nõukogu (Maapäev) 3. 15. nov. 1917 otsus kõrgemast võimust 4. 24.veebr. 1918 iseseisvusmanifest (kõigile Eestimaa rahvastele) 5. 4. juuli 1919 EV valitsemise ajutine kord Asutava Kogu poolt. · Maanõukogu kujutas endast omavalitsusorganit.
Eestlaste koolid vene keeles, samas kirjandus venekeelne proletarjaatlik, mis andis tõuke hakata tegelema omariikluse loomisega. Kohalik omavalitsus tegi läbi suure hüppe 19. saj. Alguses. Eestlased ise said tegeleda osade probleemidega ise. (nekrutid, vallavaesed,magasivili) 1866 –võeti vastu vallakogukonna seadus – see vormistas ära olemasoleva . loodi vallavolikogu. Tekkis kohalik omavalitsus kui selline- mis valitakse rahva poolt. Volikogu valib ise vallavanema. See oli eeldus omariikluseks tekkimiseks Olles jõudnud sajandivahetusse: Venekeelne kooliharidus oli meil, vene riigi seadused kehtisid. Elu käis sissetallutud rada mööda. Vene valtsuse prohmakas: kaotasid balti-sakslaste lojaalsuse Lubati luua majanduslikele ettevõtmistele. 1900.1904-rahulik aeg I Vene revolutsioon Ühiskond on hästi informeeritud Põjused: rahulolematus aegunud agraarseadusega – Vene-jaapani sõda – mille venemaa kaotas. Hirm Venemaa ees vähenes EESTI VABARIIGI SISEPOLIITIKA
annaabi.ee 
