Eesti Vabariik 1920-1939 omariikluse rõõmud ja mured Pärast Eesti iseseisvuse välja kuulutamist ning teiste riikide poolt aksepteerimist tuli Eesti inimestel tegeleda erinevate probleemidega, mis aga ei tähenda seda, et omariiklusega oleksid kaasnenud ainult negatiivsed emotsioonid. Esimene suur probleem, millega pärast iseseisvust tegeleda tuli oli majanduse hoidmine samal tasemel ja selle arendamine. Eesti majandus oli suures sõltuvuses idaturust. Enne Vabadussõda veeti enamus tooraainest sisse idast ning hiljem eksporditi sinna valmistooted. Lisaks sellele oli Eesti vahendajaroll Venemaa ja Euroopa suhetes, olles läänepoolseim Vene impeeriumisse kuuluv ala. Kui Eesti iseseisvus, siis tõmbas Venemaa
Eesti Vabariik 1920-1939 omariikluse rõõmud ja mured Pärast Eesti iseseisvuse välja kuulutamist ning teiste riikide poolt aksepteerimist tuli Eesti inimestel tegeleda erinevate probleemidega, mis aga ei tähenda seda, et omariiklusega oleksid kaasnenud ainult negatiivsed emotsioonid. Esimene suur probleem, millega pärast iseseisvust tegeleda tuli oli majanduse hoidmine samal tasemel ja selle arendamine. Eesti majandus oli suures sõltuvuses idaturust. Enne Vabadussõda veeti enamus tooraainest sisse idast ning hiljem eksporditi sinna valmistooted. Lisaks sellele oli Eesti vahendajaroll Venemaa ja Euroopa suhetes, olles läänepoolseim Vene impeeriumisse kuuluv ala. Kui Eesti iseseisvus, siis tõmbas Venemaa
veebruaril 1920, sai Eesti Vabariik hakata arenema iseseisva riigina. Arenes Eesti kultuur, poliitika ning majandus, seda arengut jätkus riigile kuni 1939. aasta septembrini, mil Eesti allutati Nõukogude Liidu võimule. Ajavahemikus 1920-1939 langetati riigis mitmeid otsuseid, mis kõik mõjutasid elu Eestis. Osa neist otsustest olid valed ja põhjustasid probleeme, kuid nendega kaasnes ka saavutusi ja rõõme. Mina arvan, et rõõmud kaalusid üles omariiklusega kaasnenud mured. Vabariigi juhtimiseks puudusid eestlastel kogemus. Siiani oldi poliitikas lepitud vähemtähtsate ametitega, juhid olid alati olnud võõramaalased, need, kelle võimu all Eesti parajasti oli. Hoolimata vähestest kogemustest suudeti riik siiski funktsioneerima saada. 1920 vastu võetud I põhiseadusega sai kõrgema võimu osaliseks rahvas. 1934 seda muudeti, kuid uus põhiseadus ei jõustunudki. Põhiseadust muudeti ka teist korda ja see jõustus 1938. Selle kohaselt
Peale üht aastat olles iseseisev astus Eesti Rahvasteliitu ja arendas sealset tegevust. Näiteks pandi 1925ndal aastal paika Türgi-Iraagi piir , loodi head suhted Rootsiga ning Eesti sõlmis Lätiga tiheda liidu. 1932ndal aastal sõlmiti Nõukogude Liiduga mittekallaletungileping ning hiljem 1939ndal aastal sama leping ka Saksamaaga. Lõpuks loodi ka kauaoodatud Balti Liit. See liit aga kahjuks ei andnud maailmasõjas väikeriikidele ühti mõjukat liitlast. Omariiklusega kaasnev põhiseadus andis lõpuks Eesti rahvale täielikud õigused, mida neil varem ei olnud ning võimaluse ise oma riiki juhtida, mida juba kaua oodatud oli. Kuid sõja- ja segadusteajad olid Eesti majanduse segamini pööranud. Eesti majandus oli ikkagi olnud Vene majanduse üks osa. Selle põhjustas see, et keegi polnud paika pannud kindlat majandusreformi ja Eesti ettevõtted said Venemaalt suuri tellimusi. Tänu sellele arvati, et Eesti töötstusel on suur tulevik ja Eesti Pank jagas
Eesti Vabariik 1920 1939: Omariikluse rõõmud ja mured Eesti saavutas iseseisvuse 2. veebruaril 1920. aastal. Sellest ajast hakkas Eesti Vabariik arenema omasoodu ja oma riigina. Vaatamata meie poliitikute kogemuste puudumisele arenesid nii poliitika, kultuur kui ka majandus aastatel 1920 kuni 1939 küllaltki jõudsalt. Kahtlemata polnud alles tekkinud väikeriigi juhtimine kerge ning sai tehtud nii õigeid kui ka valesid otsuseid. Samas kaasnesid omariiklusega tingimata palju rõõmu, isegi kui vahel võis tunduda, et domineerivad pigem mured. Oma riigi loomisel tuli eestlastel alustada tühjalt lehelt. Kuigi Jaan Poska saavutas rahulepingu sõlmimisel Eesti Vabariigile väga soodsad tingimused, saadi ju Venemaalt 15 miljonit kuldrubla mõningate kulude katmiseks ja Eestil polnud mingeid täiendavaid kohustusi Venemaa ees, tuli välja töötada täiesti uus põhiseadus. Esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920 aastal
üheksaks kuuks. Eesti saavutas iseseisvuse 2. veebruaril 1920. aastal. Sellest ajast hakkas Eesti Vabariik arenema omasoodu ja oma riigina. Vaatamata meie poliitikute kogemuste puudumisele arenesid nii poliitika, kultuur kui ka majandus aastatel 1920 kuni 1939 küllaltki jõudsalt. Kahtlemata polnud alles tekkinud väikeriigi juhtimine kerge ning sai tehtud nii õigeid kui ka valesid otsuseid. Samas kaasnesid omariiklusega tingimata palju rõõmu, isegi kui vahel võis tunduda, et domineerivad pigem mured. Oma riigi loomisel tuli eestlastel alustada täiesti tühjalt lehelt. Isegi peale seda, kui Jaan Poska saavutas rahulepingu sõlmimisel Eesti Vabariigile väga soodsad tingimused, saadi ju Venemaalt 15 miljonit kuldrubla mõningate kulude katmiseks ja Eestil polnud mingeid täiendavaid kohustusi Venemaa ees, tuli välja töötada täiesti uus põhiseadus. Esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15
Kirju võis saata ainult lahtises ümbrikus ja saksa keeles, kogu asjaajamine muudeti saksa keelseks. Novembri alguseks jõuti nii kaugele, et Riias võidi loodav riik välja kuulutada. Vaid mõni päev hiljem puhkes Saksamaal revolutsioon, mis muutis põhjalikult kogu siinset olukorda: Saksa väed pöörduid koju, okupatsioonivõim lagunes. 11. novembril 1918 astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Olukord oli kriitiline. Kommunistlik Venemaa ei leppinud Eesti omariiklusega ja veel samal kuul tungisid üle idapiiri Punaarmee väesalgad. 28. novemberil 1918 algas Vabadussõda. Jõudu kogunud Eesti väeosad alustasid nüüd ülemjuhataja Johan Laidoneri juhtimisel hoogsat vastupealetungi. Lahingutest võtsid osa ka kooliõpilastest moodustatud väeosad. Eestlaste kõrval võitlesid enamlaste vastu ka siinsed venelased ja baltisakslased. Raskel hetkel tulid Eestile appi Soome vabatahtlikud. Ühiste jõududega löödi veebruari alguseks 1919 sissetungijad tagasi
annaabi.ee 
