Müügilepingukohaselt tekib ostjal õigus nõuda müüjalt kinnisasja omandiõiguse üleminekut ja valduse üleminekut, pärast seda, kui ostja on müüjale tasunud kogu ostuhinna. Ostja tasub ostuhinna ja pärast seda kantakse O omanikuna kinnistusraamatusse. Mõni aeg hiljem teostab kehtivalt ostueesõigust K, mille tulemusena tekib seaduse alusel (VÕS § 244 lg 1 lause 1) kehtiv müügileping M-i ja K vahel. K nõuab M käest kinnisasja omandit ja valdust. O keeldub vabatahtlikult tema omanikukande kustutamise nõusoleku andmisest, öeldes, et ta on tasunud ostuhinna 3 000 000 eurot. Samuti soovib O notaritasude hüvitamist summas 200 eurot, mille tagastamiseks oli tal müügilepingukohaselt õigus, kui ta peaks mingil põhjusel kinnisasja omandist ilma jääma. O on ka vahepeal majale pannud uue katuse ja pannud maja külge lipumasti. O ei ole nõus kinnisasja välja andma, kui talle ei tagastata ostuhinda, ei hüvitata notaritasusid ja ei maksta välja katust ja lipuvarrast.
Müügilepingu kohaselt tekib ostjal õigus nõuda müüjalt kinnisasja omandiõiguse üleminekut ja valduse üleminekut, pärast seda, kui ostja on müüjale tasunud kogu ostuhinna. Ostja tasub ostuhinna ja pärast seda kantakse O omanikuna kinnistusraamatusse. Mõni aeg hiljem teostab kehtivalt ostueesõigust K, mille tulemusena tekib seaduse alusel (VÕS § 244 lg 1 lause 1) kehtiv müügileping M-i ja K vahel. K nõuab M käest kinnisasja omandit ja valdust. O keeldub vabatahtlikult tema omanikukande kustutamise nõusoleku andmisest, öeldes, et ta on tasunud ostuhinna 3 000 000 eurot. Samuti soovib O notaritasude hüvitamist summas 200 eurot, mille tagastamiseks oli tal müügilepingu kohaselt õigus, kui ta peaks mingil põhjusel kinnisasja omandist ilma jääma. O on ka vahepeal majale pannud uue katuse ja pannud maja külge lipumasti. O ei ole nõus kinnisasja välja andma, kui talle ei tagastata ostuhinda, ei hüvitata notaritasusid ja ei maksta välja katust ja lipuvarrast.
Müügilepingukohaselt tekib ostjal õigus nõuda müüjalt kinnisasja omandiõiguse üleminekut ja valduse üleminekut, pärast seda, kui ostja on müüjale tasunud kogu ostuhinna. Ostja tasub ostuhinna ja pärast seda kantakse O omanikuna kinnistusraamatusse. Mõni aeg hiljem teostab kehtivalt ostueesõigust K, mille tulemusena tekib seaduse alusel (VÕS § 244 lg 1 lause 1) kehtiv müügileping M-i ja K vahel. K nõuab M käest kinnisasja omandit ja valdust. O keeldub vabatahtlikult tema omanikukande kustutamise nõusoleku andmisest, öeldes, et ta on tasunud ostuhinna 3 000 000 krooni. Samuti soovib O notaritasude hüvitamist summas 20 000 krooni, mille tagastamiseks oli tal müügilepingukohaselt õigus, kui ta peaks mingil põhjusel kinnisasja omandist ilma jääma. O on ka vahepeal majale pannud uue katuse ja pannud maja külge lipumasti. O ei ole nõus kinnisasja välja andma, kui talle ei tagastata ostuhinda, ei hüvitata notaritasusid ja ei maksta välja katust ja lipuvarrast.
ainuomanikuks saav abikaasa on ainuomanik, hoolimata sellest, et ta oli varem ainsana kinnistusraamatusse sisse kantud. - Ringkonnakohus leidis ülaltoodut arvestades õigesti, et lepingu ps 7.1 märgitut ei saa lugeda nõuetekohaseks kandeavalduseks (KRS § 34 lg 6). Määruskaebuse esitajatel tuleb taotleda kinnistusraamatusse uue kande tegemist, millega taotletakse senise omanikukande kustutamist ja uue kande tegemist, millega kanda ainuomanikuna sisse avaldaja. - (11) selleks, et muuta omanikukannet, ei ole vaja teha kannet, millest nähtuks, et avaldaja ja J. Torim on vahepeal (st enne lepingu sõlmimist) olnud kinnistu ühisomanikud Riigikohtu määrus 2-18-1633, pöörata eelkõige tähelepanu p 14-16 - (15) AÕS § 59 lg 1 kohaselt saavad asjaõigused järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega
Kombe pärandvarasse kuulunud asja. tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kui hageja on pärija, siis saab nõude lahendamisel kohaldada kehtiva TsÜS § 68 lg-t 5 (vt ka Riigikohtu 25. november 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2- 12. Nõudeõiguse pärandvarana vastuvõtmist ei saa kolleegiumi arvates välistada ka elamu valdamise 1-134-04). Seega saaks hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooniga lugeda kostja omanikukande kaudu, mille suhtes on esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotlus. Nõudeõigus on muutmisega nõustunuks. sellistel juhtudel suunatud just selle elamu tagasisaamisele, mida pärija valdab, s.t nõudeõiguse asemele astub vara tagastamise korral sama elamu
tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Lepingu alusel üleantu tagastamise kohustused peavad pooled VÕS § 189 lg 1 teise lause alusel täitma üheaegselt, vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. VÕS §- le 111 tuginemine eeldab vastastikuseid kohustusi, milleks on praegusel juhul kinnistu valduse ja omandi üleandmine, nõusoleku andmine omanikukande muutmiseks kinnistusraamatus ning müügihinna tagastamine. Selgitamist vajab üleantu tagastamine juhtudel, mil enne tagastamist on tagastatava asja füüsilises või asjaga seotud õiguslikus olukorras toimunud mingid muudatused. Nt praegusel juhul võib tagastatava kinnistu väärtus olla selle hüpoteegiga ning isikliku kasutusõigusega koormamise (kinnistusraamatu andmetel on isiklik kasutusõigus siiski 21. mail 2012 kinnistusraamatust kustutatud) tagajärjel vähenenud