õigused on tähtajalised st. seadusandluses fikseeritud tähtaja jooksul on õiguste omanikul võimalus saada loomeresultaadi kasutamisest tulu. Selle tähtaja möödumisel muutub resultaat kõigile vabalt kasutatavaks. Ühest küljest tagab see autorile võimaluse saada oma loomingu eest õiglast tulu, teisest küljest on kogu ühiskonnal võimalus kasutada loomingut. See on üks erisus materiaalsest omandist. Samas toimub omaniku õiguste üleminek ja kaitse sarnaselt muude omandisuhetega. Üleminek toimub füüsilise isiku surma korral pärimise teel; juriidilise isiku puhul reorganiseerimise või likvideerimise reorganiseerimis- või likvideerimisotsuse või vastava lepingu kohaselt. Oma õiguste kaitseks võib omanik esitada hagi: ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks; ainuõiguse korduva rikkumise lõpetamiseks; ainuõiguse rikkumise eelse olukorra taastamiseks; ainuõiguse rikkumisega tekkinud varalise
kadumine ->perioodi lõpul algab linnade -> tsunftikäsitöö õitseng -> maailmarännud, kujunemine -> kaubanduse areng maadeavastused ->feodaalne killustatus -> algab tsent. riikide teke Prantsusmaal võib keskaega luged akuni Prantsuse revolutsioonini ning Venemaal Peeter I’ni FEODALISM Feodalismi mõiste on kasutusele tulnud hiljem , see on tehniline termin, mis tuleneb sõnast feudum. Feodalism on seotud omandisuhetega. Selle iseloomulikult tunnused ühiskonnatüübina on : seisused jagunevad klassidesse, aadel on ühisonna tipp. Feodalism Nõukogude mõistes on majandustüüp, kus olulisim sõltumatute talupoegade töö mõisnike heaks ilma majandusliku sunnita, vaid kohustuse pärast. Bastard feodalism-> palgaline leping, ehk vasall sai raha itte maad. KESKAJA AJALOO ALLIKAD Kirjalikud allikaid võib jagada: HISTOGRAAFILISED- kroonikad(ajaraamatud, dateeritud sündmuste
tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele. · Marksistlik sotsioloogia- Karl Marx 1818-1883, marksistkikku sotsioloogiat tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk antagolism. Kapitalismis vastuolu seiseb selles, et 1000 inimest töötab, töö on ühiskondliku iseloomuga, töö jaotus, aga töö produkti omastab omanik ja see on Marxi arvates ebaõiglane ja sellest tuleb klassivõitlus. Konfliktiteooria- konflikti peegeldab klassivõitlus. On tulnud omandi ebaõiglasest
tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele. • Marksistlik sotsioloogia- Karl Marx 1818-1883, marksistkikku sotsioloogiat tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk antagolism. Kapitalismis vastuolu seiseb selles, et 1000 inimest töötab, töö on ühiskondliku iseloomuga, töö jaotus, aga töö produkti omastab omanik ja see on Marxi arvates ebaõiglane ja sellest tuleb klassivõitlus. Konfliktiteooria- konflikti peegeldab klassivõitlus. On tulnud omandi ebaõiglasest jaotamisest, tää eksloteerimisest
- Praegu kehtib Gregoriuse kalender, mis loodi 16. saj. lõpul - Valitseja /vaimulike ametiaastad oli levinud ajaarvamise moodus - Aastavahetuseks loeti tavaliselt jõule, vahel lihavõtteid jne - Kuupäevi dateeriti roomapäraselt, hiliskeskajal kirikupüha järgi (madisepäeval, päev peale madisepäeva jne) - Keskajaga seostatakse feodalismiga - See on puhtalt tehniline termin, mis tuleneb sõnast feudum. Seega feodalism on seotud omandisuhetega. Selle ideloomulikud tunnused ühiskonnatüübina: seisused jagunevad klassidesse, aadel ühiskonna tipp, ehk aadli võim. Võim killustub. - Teisest kitsamast küljest peetakse selle all silmas läänikorda. - Väga iseloomulik oli feodalism kõrg-keskajal - Eurooplasi defineeriti kui ühtset ristirahvast - Ida kirkikuga suhted 1054 purunesid, kui kirikujuhid teineteist kirikuvandealla panid.
Schüte tegi selgeks, et on üks kuningas, üks seadus, üks rahvas. Kuningate arusaam siinsetest provintside seosest emamaaga. 2. Rootsi riigi nõukogu ( Rootsi kõrgaadel)- täiesti teistsugusel arusaamal. Leidsid, et provintsid tuleks emamaa pol struktuuridest välja, provintside eripära ei tohi kaot, ei tohiks olla ühtseid seadusi ja seisusi. Eriõigused,mis siinsetel seisustel olid, ei ohtinud laieneda rootsi aadlile. Seot omandisuhetega. Rootsi aadlikud saanud rootsi riiki teenides siin suuri maavaldusi. Kui oleks toimunud ühtlustamine, oleks nende privileegid ära kadunud. Riigi nõukogu soovis seetõttu eripära hoida ja unifitseerimist ei tohtinud toimuda. Mängu tuleb oluline küsimus, milline on side emamaaga. 3. Läänemere provintside seisused ise- Mõlemad rüütelkonnad ja riigi seisused nävad sidet läbi personaaluniooni. Reaalunioon ei ole sest pole riigipäeva esindust, ennast on
annaabi.ee 
