Dividendide kattekordaja = ----------------------------------- dividendid 1 dividendid lihtaktsia kohta 5. Dividendide = ---------------------------------- = ---------------------------------- väljamaksekordaja dividendide kattekordaja aktsiatulu Võimendussuhtarvud Omandikordisti näitab mitu korda ületab kogukapital omakapitali. Mitme kordseks on firma ennast võimendanud. Maksimaalseks võiks olla 3x ehk 300%. Passiva kokku 1. Omandikordisti = ------------------------------------- Omakapital Müügikäive – muutuvkulud (=piirkasum) 2
aastal võetud laenukohustuste tõttu, mida kasutati ettevõttes kasumlikkuse suurendamiseks. 18 Ettevõtte tulud suurenesid iga aastaga, kuid kulude puhul võib märgata nende langemist 2010. aastal võrreldes 2009 ja 2011 aastaga. Tulude kasvu aastatega põhjustas peamiselt müügitulu kasv, kuid seda põhjustas ka muude äritulude kasv, milleks oli viiviste ja hüvitiste laekumine ning kasum materiaalse põhivara müügist. Omandikordisti vähenemine 2009. ja 2010. aasta vahel näitab seda, et ettevõtte omanikud suurendasid omafinantseeringuid ning kasutasid vähem võõrfinantseeringuid. Varade käibekordaja olulist kasvu 2010 aastal põhjustas senisest suurem müügitulu ning väiksem varade kasutamine. Käibevara oli suur 2009. aastal, seejärel langes 2010. aastal ning tõusis taas 2011. aastal. Seda põhjustas suur raha hulk arvestuskontol ning varude vähesus. Debitoorne võlgnevus oli aga suurim 2010
13. Käiberentaablus. Varade rentaablus. Näitab müügikäivet iga rahaühiku tasuvust. Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. 14. Omakapitali rentaablus (teada peast ka valemit). Mõõdab aktsionäride või osanike investeeringute tasuvust. Puhaskasum/omakapitaliga (NI/E) 15. Du-Pont analüüs. Omakapitali rentaabluse analüüs üksikute tegurite lõikes. Näitajaid – tegevuskulukus, varade käibekordaja, omandikordisti. Võtab arvesse müügirentaablust, efektiivsust, kapitalistruktuuri 16. Rahavoogude aruande analüüs (selgitada mudelit CFO-, CFI-, CFF+). Rahavooogude aruande analüüs on tõlgendamisel Kui on plussid, siis see tegevus annab raha juurde kontole, kui on miinusega, siis viib rohkem raha välja. Kui CFI on positiivne, siis rohkem müüakse. Kui on ngeatiivne, siis soetakse rohkem vara, investeerimistegevust on rohkem. Kui CFF on pluss, siis
käibevälde Lühiajal. kohustuste käibekordaja = realis. kaupade kulu / keskm. kredit. võlgnevus E/v finantseerimistsükkel = talitustsükkel lühiajal. kohustuste käibevälde Võlakordaja = koguvõlg / koguvara Intressikulude kattekordaja = EBIT / intressikulud Happetest = kõrgema likviids. käibevara / lühiajal. kohust. Varude käibekordaja = müük / varud Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara / lühiajal. võlg Likviidsuskordaja = (käibevara varud) / lühiajal. võlg Omandikordisti = koguvara / omakapaital Käibekapital = käibevara lühiajal. kohust. Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara / lühiajal. võlg Võlakordaja = koguvõlg / koguvara Kapitaliseerituse tase = pikaajal. võlgnevus / pikaajal. võlgnevus + omakapital. Intresside kattekordaja = ärikasu + finantstulu / finantskulu. Varade rentaablus (ROA) = puhaskasum + maksud + finantskulu / koguvara Omakapitali rentaablus (ROE) = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid) / keskm. omakapital
Võimendussuhtarvud iseloomustavad firma üldist riskitaset. Võimendus on seotud püsikuludega – tegevusvõimendus põhitegevuse püsikuludega ja finantsvõimendus finantseerimistegevuse püsikuludega. Finantsvõimenduseks nimetatakse intressikuludega seotud võõrkapitali kasutamist ettevõtte tegevuse finantseerimiseks. Tegevusvõimendus kajastab firma tegevusriski ning seda iseloomustatakse püsikulude osatähtsusega kogukuludes. omandikordisti = kogukapital / omakapital = kogupassiva / omakapital * omandikordisti on võlakordaja pöördnäitaja: omandikordisti = 1 + (võõrkapital / omakapital) finantsvõimenduse aste = ärikasum / kasum enne maksustamist tegevusvõimenduse aste = piirkasum / ärikasum * kehtib ka valem: tegevusvõimenduse aste = ärikasumi muutus protsentides / müügikäibe muutus protsentides koguvõimenduse aste = piirkasum / kasum enne maksustamist
püsivates finantseerimisallikastes. Pikaajalise maksevõime seisukohalt avaldavad lühiajalised kohustused vähem mõju kui pikaajalised kohustused. Kordaja arvutuskäik on järgmine: LD (5.21) CAPR = , LD + E kus CAPR kapitaliseerituse kordaja, LD pikaajalised võlakohustused. Kapitali struktuuri analüüsimiseks arvutatakse välja ka omandikordisti (equity multiplier). See suhtarv näitab, mitu korda ületab vara omakapitali. Valem on järgmine: A (5.22) EM = , E kus EM omandikordisti. Maksevõimelisust (solvency) näitab ka soliidsuskordaja. See näitab omanike panust ettevõttesse. Arvutuskäik on järgmine: E (5.23) SO = , A kus SO soliidsuskordaja. Erinevate näitajate esitamine lähtub traditsioonidest
) maksejõulisus, finantsstabiilsus ja teeni- misväljavaated. Olulised on järgmised momendid: · oma investeeringu kasumimäär, · võlgniku võime tasuda intresse, · võlgniku võime võla põhisumma tähtajaks tagasi maksta. Pikaajal. kreeditorid soovivad minim. riske. Neid huvitab nii firma finantsseisund ja kapitali strukt. kui ka võime genereerida raha põhitegevusest. Pikaajal. kreeditore huvitavad näitajad: · võõrkapitali osatähts. kogukapitalis (võlakordaja), · omandikordisti ja omakapitali võlasiduvus, · pikaajal. kohustuste osat. pikaajal. kapitalis, · intressikulude kattekordaja, · vältimatute maksete kattekordaja, · kassapõhised kattekordajad (võlgade, finantseerimisteg. tulenev. kohustusl. maksete ja intressi- maksete rahakate). Pikaajal. kreeditorid peaksid huvituma ka firma lühivõlgade tasumisvõimest (sellest sõltub intres- side õigeaegne laekum.) ja rentaablusnäitajate dünaamikast. Likviidsus - isel
annaabi.ee 
