Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat. Miniatuurmaalidel olustikustseenid ning rikkalikud maastiku ja arhitektuurikujutised. Kordamisküsimused 1. Millal tekkis Gooti stiil? Mille järgi sai nime? 2. Arhitektuuri tunnused (põhiplaan ja sisemus). 3. Arhitektuuri tunnused (fassaadil). 4. Kirjelda Gooti skulptuuri (TABEL!). 5. Kirjelda Gooti miniatuurmaali. 6. Kirjelda Gooti seinamaali. 7. Gooti stiili kaks kõige tüüpilisemat tunnust. 8. Gooti stiili tugisüsteem (ehitise osade tundmine pildilt). 9
· Kuulsaim meistersinger oli Hans Sachs Nürnbergist Inglise imalik laul: · Eeskujuks olid itaalia laulud · Inglise madrigal ise oli rahvalikum kui itaalia oma · Tekstid ei vasta üldse itaalia madrigali kõrgetele nõuetele · Inglased segasid mõnuga erinevaid laulutüüpe üheks kirevaks stiiliks Clement Janequin Elas Pariisis ja oli kuulsaim sansioonimeister. 1.) Programmsansoon 2.) Ulatuslikud laulud 3.) Helimaalitehnika 4.) Looduspildid või olustikustseenid Pillid ja instrumentaalmuusika 16. sajandil. Muusikainstrumentidest kasutasid heliloojad lautot, viiulit, orelit ja klavikordi ning ka klavessiini. Puhkpillidest pommereid, nendest arenesid välja oboe, fagott, hornid ja metsasarv. Sellest ajast pärineb ka trompet. Heliloojad hakkasid rohkem kirjutama tantsu- ja meelelahutusmuusikat. 17.sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei märkinud helikõrgusi, vaid mänguvõtteid
karakteristika, sale sarmikas joon, sümmeetriline, Maalikunst: tasakaalukas, idealiseeritud Vennad Le Nain' Id (Antoine, Louis, Mathieu) (17. Maalikunst: maastik, piiblistseenid, allegooriad, Saj. I Pool) portreed, olustikustseenid, talupoegade elu, Georges La Tour ( 1593-1652) tõetruu, ilmekad tüübid küünlavalgel, lihtne Nicolas Poussin (1594- 1665) kompositsioon, sidumata figuurid, väge figuure, Claude Lorrain (1600- 1682) rahu, tasakaal, reeglipärasus, fantaasiaküllus, rasked pruunid toonid, külgedel puud massidena,
huvi niisugused teosed nagu E. Tennmanni usuõpetuse lugemik, mille neli osa ilmusid 1924. ja 1925. aastal. Illustreerides jälgis Viiralt üldiselt alati täpselt teksti, kuid tänu elavale fantaasiale ja isikupärasele stiilile on tema illustratsioonid vaadeldavad iseseisvate taiestena. Ta oli süzeeliste piltide autor, kes noppis tekstist välja dramaatilised kulminatsioonipunktid, karakterite kokkupõrked või ilmekamad olustikustseenid. Ses mõttes on iseloomulikud illustratsioonid Juhan Jaigi ,,Võrumaa juttude" I osale, mis on tulvil dünaamikat, kirgi, võitlusmöllu, muinasjutulisi ilmutusi. Sugestiivne nägemuslikkus paelub ka mitmetes illutratsioonides Jakob Kõrvi ,,Muinasjuttudele" ning M.J. Eiseni ennemuistsete juttude kogumikule ,,Eesti imede ilmast". Enamasti on Viiralt oma tolleaegsetes illustratsioonides- tusijoonistustes kasutanud kas diagonaalselt või horisontaalselt viirutavat laadi, mis andis
Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised maalis kunstnik väga kenana ning veetlevatena. Inimesed maalidel olid täis rõõmu ning samas ka ilu. Tulvil tervist. Värvid aja jooksul muutuvad aina heledamaks, hiljem domineerivad roosa ja sinine. Kohati on maalid liiga magusad.
Talle on o mased puhtad, heledad v ärvid, sidumata pintslitõ mbed, suur valguse intensiivsus. Monet` e es m ärk oli loodusest saadud mulje terviklik jäädvustamine maalis, tabades õhu, valguse, värvide mängu peeni maid varjundeid. Esimene se eria oli "Heinakuhjad", veel näiteks "Paplid", "Vesiroosid", " Roueni katedraal". Auguste Renoir- Nooruses töötas nõudevabrikus, maalis portselannõusid. Õppis École des BeauxArts`is, seal tutvus Monet`ga. Renoiri temaatika: linn, olustikustseenid, portreed, aktid. Renoiri maali mislaad on peh m e, lüüriline; koloriit särav, õrn. Portreed on sensuaalsed, rohke m psühholoogilised kui teistel i mpressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi, naised maalidel on väga kenad, ve etlevad. Inimesed maalidel on tulvil tervist, r õõ mu, ilu. Värvid aja jooksul muutuvad ta maalidel aina heledamaks, hilje m do mineerivad roosa ja sinine. Kohati on Renoiri maalid ehk liigagi magusad.
annaabi.ee 
