1839 ülevaade Kalevipoja-lugudest, fikseeris idee Ühtne kirjakeel Müüdid (nt ,,Koit ja Hämarik") Muistendid FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (18031882) Kreiskool ja algkooliõpetaja Õpingud Peterburis ja koduõpetaja TÜ arstiteaduskond 44 aastat Võru linnaarst Kirjavahetus Koidulaga Rahvavalgustuslikud ja õpetlikud raamatud Allegoorilis-satiirilised jutud ,,Reinowadder Rebbane" à J. W. Goethe Romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud Luulelooming Rahvaluule Pöördumine rahva poole ,,Kalevipoeg" (18571861) Tsensor Kalev (om.s tugev, jõuline)
Jenowewa ajalik elloaeg" (1842). rahvavalgustuslikult oluline veel ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-1849) sisaldades lugemist kosmosest, aurulaevadest, raudteest, võõrmaadest, taimedest. Lisaks rahvavalgustuslike ja õpetlike raamatutena avaldas veel ,,Ma- ja Merrepiltid" (1850-1861 I-III), ,,Sippelgas" (1861 II). Jutuloomingus tugevama osa moodustavad kalendrites ilmunud allegoorilis-satiirilised jutud. Teise rühma moodustavad romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud. Luuleloomingust kerkivad esile rahvaluuletöötlus, hilisemast oluline elamuslik pühendusluuletus Koidulale. Rahvajuttude töötlemist alustas 1840. aastal. Eesti proosa arengut peegeldavaks teoseks 43 muinasjuttu ja 18 muistendit sisaldav esinduslik kogu ,, Eestirahva Ennemuistsed jutud" ,,Kalevipoeg" - Kreutzwald tegi Faehlmanni idee teoks. 1853. aastal esitas eepose käsikirja ,,Alg- Kalevipojana"
Sama põhimõte, mis on luules, on nüüd ka tema proosas. Väga tugevasti Euroopa modernismi mõju all. 29.11.10 Jose Echegaray- insener, aga suuris kirjutada hulga teoseid. Peamiselt näitekirjanik. Sai Nobeli preemia (mõlemad Hispaania Nobeli preemia saajad on olnud näitekirjanikud) Ibseni eeskuju. Jacinto Benavente (1866-1954), õppis õigust, menukas näitekirjanik (enam kui 150 näidendit) Nobeli kirjanduspreemia. Peamiselt komöödiaid, olustikulis-satiirilised näidendid, peamiselt proosas. Loomulik keelekasutus ja teatav psühholoogiline kallak. Peamised teosed on ,,Los intereses creados" ja ,,La escuela de las princesas" 98. aasta põlvkonnast sai ka Juan Ramon Jimenez Nobeli kirjanduspreemia.. aga hiljem. Generacion del 27. ,,27", sest 1927. Aastal tähistati Gongora 300 surma-aastapäeva. See põlvkond elustas Gongora, kes oli unustusse vajunud. Kujundi kvaliteet oli oluline. Federico Garcia Lorca- väga metafoorne luuletaja
poistest, lihtne madal elu. Nimesid neil ei olnud, ainult hüüdnimed. Tuleb kolmas noormees, kes oli neist natuke vanem ja kutsub neid enda juurde, mis tuleb välja, et see on varaste punker. Kirjeldatakse, kes seal on, erinevad ühiskonnaheidikud, varaste pealik, kes küsitleb poisse. Sotsiaalset olu vaadatakse väga lähedalt. Laad, mis on 19.saj teisel poolel nimetatud naturalismiks. Siis oli teaduses suur hüpe; Zola - ekperimentaalromaan kiretu ühiskonna lahkamine, ei avalda tundeid. Olustikulis-seikluslik jutustus, millesse kuulub 2 jutustust. Armastusteemat peaaegu ei ole, või kui on, siis teises tähenduses. Raamjutustus. "Petlik abielu" ja "Koerte kõnelus". Jutustus jutsustuses metanarratiiv. Cervantesele meeldis ühe jutustuse tasandilt minna üle teisele. "Petlik abielu" vestlevad omavahel ülikooli lõpetanud ja lipnik e alamkorravalvur (sõjaväelane). Olustik ja seiklus koos. Lipnik räägib oma "armastuseloo", mis ei ole väga selline nagu tüüpilises rüütlikomaanis
kodumaa. Suvest kirjutab kõige vähem, aga kõige rõõmsamalt. Kevad on kõige elujaotavam. Juhan Liiv (18641913) sündis Alatskivil, õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ning hiljem Treffneri gümnaasiumis. Töötas ajakirjanikuna "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (18851892). 1894 haigestus parandamatult ning elas kodukandis vanemate, sugulaste ja sõprade hoolel. Enne haigestumist oli peamiselt tuntud proosakirjanikuna. Kirjutas olustikulis-realistlikus laadis, ammutas ainet oma koduümbrusest ja isikliku saatuse motiividest. Pärast haigestumist kirjutas valdavalt luulet, samastudes oma loomingu ainega. Kirjutas sisendusjõulist realistlikku, napisõnalist ja tundeehtsat loodus-, isamaa- ja mõtteluulet, rõhutades olemise ning ühiskondliku elu vastuolusid. Luuletaja poolehoid kuulus neile, kes on allasurutud, alandatud või olemasolu piiril. Ta eitas kasuahnust, silmakirjalikkust, põhimõtete puudumist jmt
Juhan Liivi elu ja looming Juhan Liiv (1864-1913) sündis Alatskivil, õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ning hiljem Treffneri gümnaasiumis. Töötas ajakirjanikuna "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (1885-1892). 1894 haigestus parandamatult ning elas kodukandis vanemate, sugulaste ja sõprade hoolel. Enne haigestumist oli peamiselt tuntud proosakirjanikuna. Kirjutas olustikulis-realistlikus laadis, ammutas ainet oma koduümbrusest ja isikliku saatuse motiividest. Pärast haigestumist kirjutas valdavalt luulet, samastudes oma loomingu ainega. Kirjutas sisendusjõulist realistlikku, napisõnalist ja tundeehtsat loodus-, isamaa- ja mõtteluulet, rõhutades olemise ning ühiskondliku elu vastuolusid. Luuletaja poolehoid kuulus neile, kes on allasurutud, alandatud või olemasolu piiril. Ta eitas kasuahnust, silmakirjalikkust, põhimõtete puudumist jmt
(Ludwig Wittgenstein) 9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast Juhan Liiv (18641913) sündis Alatskivil, õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ning hiljem Treffneri gümnaasiumis. Töötas ajakirjanikuna "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (18851892). 1894 haigestus parandamatult ning elas kodukandis vanemate, sugulaste ja sõprade hoolel. Enne haigestumist oli peamiselt tuntud proosakirjanikuna. Kirjutas olustikulis-realistlikus laadis, ammutas ainet oma koduümbrusest ja isikliku saatuse motiividest. Pärast haigestumist kirjutas valdavalt luulet, samastudes oma loomingu ainega. Kirjutas sisendusjõulist realistlikku, napisõnalist ja tundeehtsat loodus-, isamaa- ja mõtteluulet, rõhutades olemise ning ühiskondliku elu vastuolusid. Luuletaja poolehoid kuulus neile, kes on allasurutud, alandatud või olemasolu piiril. Ta eitas kasuahnust, silmakirjalikkust, põhimõtete puudumist jmt. Liivi
annaabi.ee 
