Eeskujuks Weizenbergile · Varaklassitsistlik maalikunst o Rõhutati mehisust ja õpetlikkust o Jean-Baptiste GREUZE Joonistus täpne, aga koloriit vaene Sentimentalism o Elisabeth Louise VIGEE-LEBRUN Portretist "KUNINGANNA MARIE-ANTOINETTE" Ka autoportree · Kõrgklassitsistlik maal o Süzee antiigist o Pilt sümmeetriline ja rahulik · Maastiku- ja olustikukujutus o Vähem tähtis o Kuiv ja vaene koloriit · Kõrgklassitsistlik maal o Jacques Louis DAVID Kõrgklassitsismi kuulsaim "HORATIUSTE VANNE" "TAPETUD MARAT" "NAPOLEONI JA JOSEPHINE KROONIMINE" o Jean Auguste Dominique INGRES "kaasaegne Raffael" "SUUR SUPLEJA"
kirjanikuna ja tõlkijana Tartus TEOSED 1927.aastal debüteeris novelliga “Liivi Deevidiivi” Teosega “Tuulearmuke”(1927) sai ta II auhinna “Looduse” romaanivõistlusel Värsse hakkas Alver avaldama 1931.aastal Poeem “Lugu valgest varesest” kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda Seda teemat jätkavad ka poeemid “Vahanukk”, “Pirnipuu” ja “Mõrane peegel” Poeemis “Pähklikoor” on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane 1940 teisel poolel ja 1950 tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini “Jevgeni Onegin” Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. ARBUJAD Luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938
kuju; August Weizenberg ,,Koit" ja ,,Hämarik". 2)Maalikunst Eeskujuks võeti skulptuure, eriti reljeefe. Varaklassitsistlik: mehisus, eetilised väärtused, moraliseeriv,õpetlik. Kõrgklassitsistlik: Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. Kompositsioon: Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehitus on sümmeetriline, tasakaalukas ja rahulik. Kaheplaaniline esimesse on koondatud kogu tegevus ja peaaegu detailideta taust. Maastiku- ja olustikukujutus: vähenes huvi selle vastu. Maastik oli enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Igapäevaelu oli klassitsistide arvates madal ja proosaline. Kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik Jecques Louis David ,,Horatiuste vanne", ,,Sabiinitarid" Madeleine'i kirik Pariisis Tähe võidukaar Pariisis Jacques Louis David ,,Madame Recamier" Jacques Louis David ,,Horatiuste vanne"
II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" (1931) kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel" (1962). Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Tema luulekogud on ,,Tolm ja tuli", ,,Tähetund", ,,Eluhelbed" (1971) ja ,,Korallid Emajões" (1986), ,,Lendav linn" (1979), ,,Üle sõnade serva" (2004) ning ,,Koguja: suur luuleraamat" (2005). Romaanid ,,Tuulearmuke" (1927) ja ,,Invaliidid" (1930) Tunnustused 1966- Eesti NSV teeneline kirjanik 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind
"Kevade" köidab Lutsule omapärase huumoriga, karakteritest väljakasvavate koomiliste situatsioonidega. Huumoriprisma läbi on nähtud kogu õpilaspere. "Kevades" kasutatakse karakterite kontrastsuse võtet. Õrnatundeline ja nukrutsemisele kalduv Arno Tali vastandub tormakale võrukaelale Joosep Tootsile. "Kevade" realismi ilmestab peale huumori ja lürismi põimlemise veel omapärane psühholoogiline läbinägevus ja jutustuse tabav olustikukujutus. "Kevade" harukordselt soe vastuvõtt andis autorile tõuke jätkata humoristlike jutustuste seeriat samade tegelastega. Kuid "Suves" ei suutnud Luts saavutada "Kevade" kunstilist taset; pinnalisust ning mõttelist vaesust korvavad küll oskuslik situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomika rakendamine. "Suves " omandab Kiir kandvama osa ja satub karikatuursesse valgusesse. "Kapsapää" esietendus 1912 tõi Lutsule noore andeka näitekirjaniku nime
oma elavast hingusest.Ta jätkas teadlikult eesti proosastiili traditsioone. Ristikivi on huumorilembeline ja tema stiilile lisab kordumatust tobe v kohtlane nali. Tallinna triloogia Ilmus Eestis. Koosn 3st romaanist: ,,Tuli ja raud"(1938), ,,Võõras majas" e ,,Õige mehe koda"(1940) ja ,,Rohtaed"()1942). Romaane ühendab tegevuspaik ja aeg(Tallinn XIX saj lõpust 1930.aastateni).Antakse sissevaade 3me ühiskonnakihi kujunemisprotsessi.Perekonnaromaan põimub isikuromaaniga,taustaks olustikukujutus."Tuli ja raud"räägib noorest talusulasest Jüri Säävlist,kellest saab tehasetööline.Tema iseaalidele ei jätku aga tööliskeskkonnas eluruumi.Ta on sügava eneseväärikusega inimene."Õige mehe koda"peategelane Jakob Kadarik on II põlve tallinlane,pärit käsitööliste perest.Saab tööle kaubamajja kus lõpuks on omanik.On visa,usin ja kaval.Pärast äri- ja perekondlikke katastroofe asub Jakob elama samasse agulimajja,kust ta romaani algul lahkus
mõtted seostuvad jutustuse probleemistikuga. Õpilaste ja õpetajate vahelised suhted, laste sõpruse, usalduse ja aususe küsimused on leidnud kirjaniku poolt peent ja mõistvat käsitlust. Teoses on palju pisinüansse, mis teevad selle raamatu heaks ning seetõttu ta ongi paljude lemmikraamat. ,,Kevade" pakub ikka ja jälle uuenevaid kunstielamusi. ,,Kevade" realismi ilmestab peale huumori ja lürismi põimumise veel omapärane psühholoogiline läbinägevus ja jutustuse tabav olustikukujutus, missugused omadused kõik rikastavad teose kunstilist taset. Harva puudutab Oskar Luts autoripoolset tegelaste mõtteid- tundeid. Tegelaskujud kasvavad välja värvikaist kõnekaraktereist, osavalt seatud situatsioonidest ja psühholoogilist analüüsi asendavatest detailidest. Koloriitsed karakterid, rahvalik huumor, ladus teose sündmustik ja elav ning hoogne tegevus, aga ühtlasi inimhinge sügavamate tunnete diskreetne
Kutselise teatri algusjärku jääb ka Oskar Lutsu lavaloomingu põhiosa. Lavadebüüdiks sai lühikomöödia "Kapsapea" ("Vanemuise" esmalav. nov. 1912), mis kohe vallutas ka külarahvamajad. "Kapsapea" edule järgnesid veel lühikomöödiaid "Paunvere", "Ärimehed" ja "Pärijad". Kõigi alusmotiiviks on ahnus või täpsemalt veel laskmata karu naha jagamise hasart. Lutsu naljamängude väärtuseks on ehteestilikud, värvikad, koomilised tüübid, lopsakas rahvakeel ning elutäpne olustikukujutus. Neil puudus 19. sajandi lõpu jantide moraliseeriv ja õpetlik motiiv. Hilisemates lühinäidentides ei tõusnud Luts enam oma algsele tasemele. Lühikesi uusromantistlikke muinasjuttnäidendeid "Siniallik", "Ülemiste vanake" (mõlemad tr. 1916) ja "Sootuluke" (tr. 1919) päästab lasteteatri vähemnõudlik raamistik. Kuid 1930ndtel hakati suure eduga dramatiseerima Lutsu proosateoseid. 13. Eduard Vilde näitekirjanikuna (,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd").
Kindlama käega maalis sotsrealistlikke pilte Leningradi Kunstide Akadeemia haridusega Ilmar Kimm. Joonis ..... R. Treumanni ja V. Karruse "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" 1951 ja V. Karruse "Vilja riigile" 1951 Suur tagasilöök tabas ka graafikakunsti. Graafikud said tööd ja leiba peamiselt raamatute illustreerimisest, milles valitses kuiv, hallide toonidega joonistatud naturalistlik olustikukujutus. Kõige silmapaistvam illustraarija oli Günther Reidorff, kelle joonistatud pildid A. Puskini "Muinasjuttudele" (1949), aga eriti F. R. Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsetele juttudele" (1951) on püsiva väärtusega. Joons .... G. Reindorffi illustratsioon A. Puskini "Muinasjuttudele" ja illustratsioon "Paristaja-poeg ja Vanapagan" F. R. Kreutzwaldi teosele "Eesti rahva ennemuistsed jutud" 7. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19
lugejat. Eeposes sekkuvad inimeste võitlusse aktiivselt jumalad. Neid ei näidata eepostes püha müstilises valguses, vaid päris inimlähedastena ja sageli ekslikenagi. Nad meenutavad rohkem võimu pärast tülitsevaid ülikuid kui jumalaid. Ometi on neil mõnikord täita ka jumalik osa – kehastada loodusnähtusi ja jõude, mida inimene ei küündinud veel mõistma. Meeldejäävate karakterite kõrval on eepostes tähelepandav realistlik olustikukujutus, mis ulatub rohkete detailideni. Nende najal õpime tundma tolleaegset Kreeka elu. Sõnastusstiilis leidub palju rahvaluulepäraseid elemente, mida autor on rikastanud ja edasi arendanud. Milles on siis nende tähtteoste püsiva võlu saladus? Meile on lähedane Homerose armastus elu ja inimese vastu, tema otsustavus inimõnne nimel kas või jumalatega võitlusse astuda. Homeros ülistas inimeses neidsamu omadusi, mida asutame meiegi –
annaabi.ee 
