arvestada. Inimesed, kes on igapäevaselt asja sees, näevad olukorda tihtipeale hoopis teistmoodi. Näiteks saaks iga osakonna juht istuda korra kuus oma osakonnaga maha ja arutada erinevaid parendusettepanekuid ning vastavalt/vajadusel nendega tegeleda. Samuti võiksid suuremad juhid enda töökohalt mõned sammud madalamale astuda, et rohkem probleeme näha ja ka reaalselt tajuda. Läbimõeldud tegevusd tagavad kliendile parema kvaliteedi, mis on kliendi jaoks väga olulne (lisa-)väärtus. Teine osa Teeninduse seisukohalt tähendab see seda, et kliendi saadetud tellimusega peaks tegelema kohe, kui see programmi tekib. Samuti peaks klienditenindus tagama usaldusväärse ja hea kvaliteediga kommunikatsiooni kliendi ja ettevõtte vahel.Suhtlus peaks olema minimaalne, kuid samas kliendi vajadusi rahuldav ja jätma alati positiivse emotsiooni. Minu pragusel töökohal tegeleb üks inimene kõnekeskusega ja teine tellimuste väljasaatmisega, ehk siis
puuduolevad tähed asendama vastavalt sellele millega nad hiljuti on kokku puutunud - …. Implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad - Skeem mis hõlmab kogu ajukoort ja basaalganglionite struktuure Basaalganglionid - Saavad sisendi kõigist ajukoore piirkondadest aga ka dopamiini rakkudest mustaines - Saadavad projektsiooni läbi kahkjaskeha ja ventraalse taalamuse premotoorsesse koorde. Motoorne koor jagab omakorda ühendusi…. - Olulne ajustruktuur implitsiitse mälu puhul - Huntingtoni tõbi – rakkude degeneratsioon basaalganglionites – ilmnevad raskused implitsiitse mälu ülesannetes (nt peeglis joonistamise katses) samas ei ole probleeme sõnade tunmisel ehk eksplitsiitse mälu ülesannetes - Parkinsoni tõbi – kahjustuvad ajutüve dopaminenergiliste rakkude projektsioonid basaalganglioniteni – samuti implitsiitse mälu häired nt raskused lülitist tule kustutamisel jne Motoorne koor
Optiline voog mõjutab ka vaadeldava asja kuju, kauguse jms hindamist Kuidas optiline voog aitab määrata iseenda liikumise suunda? Mille poolest erinevad liigutuste planeerimise ja kontrollimise faasid tegevuse juhtimisel? - Toimumisaeg – planeerimine toimub enne liigutust ja liigutuse alguses. Kontrolli faas toimub liigutuse ajal - Funktsioon – planeerimise ülesanne on seada paika liigutuse eesmärk ehk mida, kuidas ja millal teha? Kontrollimise faasis on olulne hinnata eesmärgi saavutamist ja teha jooksvaid parandusi - Sisend – planeerimises sisendiks ruumiline ja mitte-ruumiline info. Kontrollis sisendiks ainult ruumiline - Kiirus – planeerimise faas on aeglane sest on infomahukas ja osaliselt teadvustatud; kontrolli faas on kiire kuna seal on vähe infot ja see on teadvuseväline Liikumise taju Kuidas toimib liikumise tuvastamine (liikumisdetektor)? Ajalised nihked tajusüsteemis tekitavad liikumisaistingu
Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). · Looduslik anhüdriit CaSO4 Kipssideainete tootmine Madalatemperatuursed · Kõrgtugev kips (- poolhüdraat) saadakse kahel põhimõtteliselt erineval viisil, kuid mõlemal juhul on olulne, et vesi eralduks veena mitte auruna: *kuumutamisel autoklaavis, *keetmisel soolalahustes. Autoklaavis, mis kujutab endast hermeetiliselt suletavat reservuaari, antakse sisselaadimisluugi kaudu tooraine, mida kuumutatakse ca 5 tunni vältel rõhul 0,13MPa ja temperatuuril 1240C. Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside t0=120...1400C läbijuhtimisega ca 3...5 tunni vältel. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja
hindamisel.(see puudutab just erivajadustega lapsi) (Ürutatakse leida infot, kas keskkonnas on midagi, mis võimendab lapse problat (või tekivad alles, või miks ära ei kao) ja ei soodusta seda, nt emotsionaalsus - kui laps on väga ärev, vb keskkonnas on midagi, vb vanemate kasvatusstiil on selline, midagi on juhtunud jne) Kui lapsel oskusi pole, ei tähenda see, et lapsel pole võimeid tal vb pole eeskuju, võimalusi jne. Olulne kas lapse keskkonnas on ressursse lapse toetamiseks. VB vanem pole mingist asjast üldse teadlik ja ei oska seda tähtsustada. Peaks püüdma leida ressurrse, toetamaks lapse arengut ja saaks lapse heaks tööle panna. MIS ON hindamise eesmärk: on jõuda terviklku arusaamine lapse oskuste-teadmiste- võimete nõrkadest ja tugevatest külgedest. Saada aru, mis küljed on eakohased, vb ka kõrgemalt arenenud ja saaada ka aru, mis kohad on nõrgemad ja kus peaks teda rohkem toetama
· Hindavad reaalselt oma edu saavutamise võimalust spordis; · Isiklikud suhted, mis on seotud nende osalemisega spordis; · Järkjärgult rajatud isiklik reputatsioon ja atleedi identiteet oma spordialal. Atleetide osalemine spordis sõltub nende aktiivsusest ja vajalikust tulemusest ning soovist kujundada oma atleedi identiteeti. Kui nad on pälvinud tunnustuse ja austuse selles, mis on neile elus olulne, siis saavad nad sügavamalt usaldada end sportlikusse tegevusse ja olla atleet. Stevenson leidis, et see protsess ei juhtu automaatselt vaid noorukid aitavad endid ise selles protsessis. Spordiga tegelemise alustamine ja selle jätkamine on problemaatline protsess. Noorukid taipavad, et nad ei pruugi leida spordiga tegelemiseks ja atleediks olemiseks toetust: ressursid võivad kaduda, kuid samas
Mida noorem laps/madalam arengutase, seda enam tajutav mõjutab kõnet! Kõnet mõjutavad sellised taju tunnused täpsus, maht (märgatakse vähem, nagu vaadatakse läbi toru, et palju asju jääb välja ehk külgedel) ja kiirus, analüütilisus (lisaks märgatakse ka detaile ja väikseid osi), mõtestatus (luua seoseid, mõista ühe või teise nähtuse olulisust, vastastikust mõju). Kõne mõju taju arengule: suunav-osutav, rühmitav: Lapse jaoks üks olulne osa on rühmade moodustamine. Sest asju on rohkem kui sõnu. Et objekte, nähtusi on siis vaja rühmitada. Sõnad ja kõne üldse aitavad lapsel neid rühmi moodustada. Teda parandatakse, kui ta eksib, analüüsiv mõju ja mõtestav ehk seoste loomine. KÕNE JA MÄLU 1) keelemälu: ebateadlikult säilitame mälus keeleüksusi ja nendega sooritiatud oppe, assotsiatiivseid seoseid. Keeleüksuste seoseid on semnatilisi (paradigmaatiline,
annaabi.ee 
