Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"oluk" - 7 õppematerjali

Kt konspekt
2
doc

Kt konspekt

stabiilsena rahvusvahelist rahasüsteemi jagades riikidele raha, et tagada riikide majanduskasv ja jätkusuutlikkus. Maailmapank on organisatsioon, mille peamiseks eesmärgiks on arengumaade arendamine andes neile pikaajalist laenu. Lisaks aitab korraldada arengumaade majandust. Sk liitvab-Saksamaa jagati NSVL ja USA, ingl,pr vahel okupatsioonideks.NSVL- totalitaarne riigikord,läänetsoonis dem.1949a põhiseadus parempoolsete võit, kantsleriks Konard Adenauer.Maj. oluk. Raske.Kristlik dem alustas radikaalset majandusref.sots turumajandus.eestvedaja Ludwig erhard->kehtest, reeglid(vaba konkurents,avatud turg,eraomand,stabiil raha)1948raharef.->mark,majandus arenes kiires. India ­sõjaajal oli India vabadusliikumine järjest tugevnemas,India osales protstiaktsioonides briti kolooniate vastu.Hindusi ühendav India rahvuskongress taotles india iseseistvust ühtse riigina, moslemid ühendama moslemi liiduga eesmärk oli indiast islamiriigi loomine

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
Juhtimine
4
doc

Juhtimine

15. Inimsuhete koolkond ­ panid aluse psühholoogid. Töötajate vajadustega suurem arvestamine, motiveerimine, rahulolu tunne. Oluline ühtne vaim ja meeskonnatöö, enesekontrolli võimalus (inimesed ise kontrollivad, hindavad oma tööd, mitte ainult ülemused) Inimkoolk plussiks loetakse: nad aidanud arendada ja esile tuua tootmise sotsiaalset külge. Miinuseks kaldumine äärmusse- tähtsaks peeti ainult inimsuhteid. 16. Olukorraline teooria - Oluk koolkonna mõtteviisi kohaselt on esmane ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut. See koolkond kõige paindlikum. Oluk koolkonna esindajate arvates on olemas väga palju viise tööd hästi teha. Juhile püütakse näidata võimalust, kuidas olla oma igapäevatöös paidlik. Juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis- ja sisemõjutusi. Käitumisviis sellest analüüsist tulenevalt

Majandus → Juhtimisteooria
64 allalaadimist
IMPERALISMIAJASTU JA ÜHISKOND
4
docx

IMPERALISMIAJASTU JA ÜHISKOND

1905-1906 aasta sündmised Baltikumis: · 1905 puhkenud vene rev mindi aktiivselt kaasa, lätis algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine, osaleti ka ülevenemaalises üldstreigis · 16.okt 1905 sõjaväe rünnak tlnas meeleavaldusel, ärevust leevendas Nikolai II 17.okt manif · Nov asutati tõnissoni algatusel eesti rahvameelne eduerakond, liberaal-dem reformipartei · Oma partei ka sotsdem, jäi rahvuslikule alusele · Ärevamates oluk kutsuti eestis ja lätis kokku rahvaesindajate nõupidamised · Eestiski hakati mõisu põletama · Tsaarivõim vastas sõjaseisukorra väljakuulutamise ja karistussalkade saatmisega · Baltimaid saatis siiski edu: emakeelsed erakoolid, keskkoolid, lihtsustus rahvuslike org ja ajakirj teevus Baltikumi areng 1907-1914: · Kasutati võidetud võimalusi · Arenes põllumaj ühistegevus, pol tegevus (est, lät)

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE
30
doc

ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE

(MPC) töökaaslase skaala. Kuna nimet. skaalade baasil koost. testide tulemused on omavah. tuge- vas korrelats., kasut. vaid vähimeelist. töökaaslase skaalat, mille abil testit. juhtide juhtimisstiili. Madala LPC punktisummaga juhid on orient. ül. täitm., kõrge korral tööt.vah. suhetele. Võimald. luua teor. baasi ühelt poolt juhtimisalaste võtete parandam. ja teiselt poolt olukorra ümberkujund. Jõudis järeldusele, et liidri mõjukus sõltub oluk., mida kirjeld. 3 teguriga: 1) liidri ja järgijate vahel. suhted: suur mõju eestved. Näitab, kui lugup. ja popul. juht on ning kuivõrd teda usald.; 2) ül. strukt.: kujut. ül. reguleerituse astet. Kõrge korral on liirdi võim suur ja vastupidi. Koosn.: · ül. eesm. selgusest ja teadvustatusest; · lahendusteede paljususest ja spetsiifilisusest; · õigete ja valede lahenduste vahekorrast; · otsuse õigsuse kontrollitavusest;

Majandus → Majandusarvestus
62 allalaadimist
Eesti keskaeg
10
doc

Eesti keskaeg

Pärast Ee omastamist , alustas Liivi ordu võitlust oma pol hegemoonia pärast. Puhkesid tülid piiskoppidega. 1348 aastast oli Ordule ohtlikuks Riia pp Fromhold von Vifhusen, kes koos vend Trtu p Johannesega nõudis ordult peale vaimuliku kuulekuse ka lääniustavust Pp ülemvõimu taastamist Riia üle Kahjutasu p-lt ära võetud valduste ja õiguste eest Ordu ei alistunud, kuid oluk muutus talle ohtlikuks, kuna mõlemad piiskopid tegid tema vastu ässitustööd vasallide seas, linnades ja ka ägedat välispropagandat. Saksa ordu km Winrich von Kniprode nõustus leppima pp-ga alles pärast seda, kui Sksa keiser Karl IV määras Riia kiriku konservaatoreiks Poola, Taani, Rootsi, Norra kuni ning Mecklenburgi ja Pommeri hertsogi + paavst ähvardas karmide vahenditega. 7.mai 1366 Danzigis sõlmiti lepe, millega Ordu loovutas Riia linna pp-le, kes loobus

Ajalugu → Ajalugu
48 allalaadimist
Lepinguvälised võlasuhted 2
19
docx

Lepinguvälised võlasuhted 2

Kui pärija ei taha vastutada oma varaga, siis võib viia läbi pärandvara inventuuri. Poleemika, kas peaks üle minema ka mittevaralise kahju hüvit nõue. A põhj B-le raske kehavigastuse, mille 2 tõttu varsti sureb. § 134 lg 2 alusel B-l A vastu nõue. Kas pärija C võib nõude ise maksma panna? Jah, sest miks peaks kahju tekitajale kasuks tulema see, et kannatanu ei jõudnud nõuet realiseerida. A-le on sellises oluk kasulikum, et B sureks kohe ära, siis ei jõua mittevaralise vastutamise nõuet tekk. Koomas in-tele tuleks kompenseerida elurõõmudest ilma jäämist. Kui hüvitist maksta, siis ei saa kasu mitte koomas olev isik, vaid tema lähedased. Neil on aga võimalus esit nõue teisel alusel. 11. Kes, mis eelduste olemasolu korral ja millises ulatuses vastutavad õigusvastaselt tekitatud kahju eest, mida ettevõtte võõrandanud isik oli põhjustanud enne ettevõtte võõrandamist

Õigus → Lepinguvälised võlasuhted
45 allalaadimist
Riigiõiguse konspekt
142
doc

Riigiõiguse konspekt

ametniku teos võib olla k.t. koosseis. Kui aga vastavas asjas on juba olemas jõustunud halduskohtu otsus, siis pole ombudsmanil täitevvõimu tegevusse enam võimalik sekkuda. Sel puhul tuleb täita kohtuotsust. Reeglina nimetab/valib ombudsmani parlament. Erandiks on Prants. vahendaja, kellel parlamendiga pole mingit seost, aga kelle funktsioonid on sarnased ombudsmani omadega. Oma seose tõttu parlamendiga esitavad ombudsmanid parlamendile aruandeid/ettekandeid inimõ-te oluk-st riigis ja nad saavad teha ka ettepaneku s-st muuta. See on aga üksnes ettepanek, sest ombudsmanil pole s.andliku algatuse õigust. Parlament võib valida või nimetada mitu ombudsmani. Küllalt sageli on suuremates riikides nn. spetsialiseeritud ombudsmanid üldpädevusega ombudsmani kõrval, näiteks võib olla eraldi ombudsman sõjaväelaste jaoks, sotsiaalküsimustes, haridusküsimustes, vangide osas jms. Ombudsman

Õigus → Riigiõigus
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun