pindala on 16 ha nign suurim sügavus 6,2 m. Sulglohku tekkinud järve ümbritsevad oosid ja mõhnad ning selles leidub kolm saarekest. Läänekaldal, veepinnast 20 meetri jagu ülalpool asub ümbruskonna kõrgeim punkt, absoluutkõrgusega üle 90m. Idakallas on kohati soostunud ning järvele tiiru peale tegevat matkarada minnes võib end leida keset tupp-villpeade puhmaid. Pehme- ja heledaveeline järv kuulub limnoloogiliselt tüübilt haruldaste oligotroofsete ehk vähetoiteliste järvede hulka. Linajärv , suuruselt teine, ehk Väike Viitna järv, on tunduvalt väiksem (4,2 ha), pehmeveeline ja eutrofoorne ehk rohketoiteline. Suur osa järve kaldast on soostunud ning rohke taimestikuga, veepõhi mudane, vesi sogane ja pisiloomadest tulvil. Linajärv pakub head elupaika kiilide vastsetele ning tõenäoliselt võib siit leida ka haruldasi kiililiike. Samuti kuulub järveasukate sekka tähnikvesilik (Triturus vulgaris)
· Hävitatud elupaikade taastamine · Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine · Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud · "Avalikustamine keelatud" ja ajaline liikumispiirang Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused: komplitseeritud ja aeglane paljunemine; mükoriisa olemasolu; kitsas ökoloogiline amplituud vms, käpalised, võtmeheinad, kollalised ja oligotroofsete veekogude liigid (lahnarohud ja vesilobeelia). Võõrliik- liik, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Must nimekiri/raamat- võõrliikide andmebaas, tagajärjeks on ökosüsteemi tasakaalu rikkumine ja kohalike liikide väljatõrjumine. Invasiivseid liike on kõikidest võõrliikidest kümmekond protsenti. Võõrliikide ohjamine: · Keskkonnaregistri rakenduses (2016) 6 liiki: Sosnowski karuputk, kaugida unimudil,
järved kujunenud inimtegevuse tulemusena. Sellist tüüpi järvede peamisteks tunnusteks on väike keskmine sügavus, piisavalt kõrge vee mineraalsus, pidev vaba CO2 puudumine suvel ja tugevalt aluselise reaktsiooniga epilimnion. Oligotroofsed järved on esindatud vähearvukalt ning rangelt võttes pole Eestis enam ühtegi selle rühma tüüpilist esindajat. Enamasti on nüüdseks tegemist juba mesotroofsesse staadiumi jõudnud veekogudega. Seetõttu käsitletakse oligotroofsete veekogudena selliseid, mis olid tüüpilised veel 1950ndatel aastatel ja on praeguseks säilitanud osa iseloomulikust elustikust. Nende heleroheline või sinakas-roheline vesi on läbipaistvusega 4 m. Orgaaniliste ja mineraalainete hulk on mõnedes järvedes väga madal, peaaegu null selle sajandi keskel, kuid praeguseks on need näitajad märgatavalt suurenenud. Puhverdusvõime on väga madal ning järve ökosüsteem võib kergesti tasakaalust välja minna
Kähriku ohjamiskava. Maismaa ja vee võõrliikide käsiraamat. Nö uued tegijad: Hispaania teetigu; Kammloom Mnemiopsis sp.; Šaakal (vale, enam ei ole võõrliik, kuna on siia ise rännanud, sellest aastast lisatakse ka ulukite jahinimekirja).; Harrise mudakrabi. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused: Komplitseeritud ja aeglane paljunemine; mükoriisa olemasolu; kitsas ökoloogiline amplituud vms, käpalised, võtmeheinad, kollalised ja oligotroofsete veekogude liigid. Mõisted: Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Nt Saaremaa robirohi, eesti soojumikas. Eesti punane Raamat: 1976-1979 koostati esimene Eesti punane raamat. 1988 valmisid teise punase raamatu nimekirjad. 1998 kolmas punane raamat
karvane lipphernes, angervaks, palupõisrohi, rand-ogaputk.) Ohustavad tegurid: Kasutamine, tallamine, ehitustegevus, kaevandamine, põllumajanduslik tegevus, metsamajanduslik tegevus, soode kuivendamine ja turbavõtmine, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused: Komplitseeritud ja aeglane paljunemine, mükoriisa olemasolu, kitsas ökoloogiline amplituud vms, mis puudutab eelkõige käpalisi, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike. LOOAMASTIKU KAITSE I kaitsekategooria: Kõige rangemat kaitset vajavaid loomaliigid. (Ebapärlikarp, kõre, rohe-kärnkonn, must-toonekurg, kotkad, rabapistrik, väike-laukhani, rabapüü, siniraag, lendorav, euroopa naarits.) II kaitsekategooria: 59 loomaliiki, 6 liiki selgrootuid. 3 rühma: Eestis haruldased liigid, sageli massiliselt läbirändavad liigid, Eestis suhteliselt arvukalt esinevad, kuid mujal Euroopas hävimisohus liigid
rikkumine ja kohalike liikide väljatõrjumine o agressiivseid liike on kõikidest võõrliikides kümmekond protsenti (1/10 reegel) liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused: o komplitseeritud ja aeglane paljunemine o mükoriisa olemasolu o kitsas ökoloogiline amplituud vms, mis puudutab eelkõige käpalisi, võtmeheinu, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike (lahnarohud, vesilobeelia) haruldus – rariteetsus ohustatus – ohus olev relikt – jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal (harilik jugapuu) endeem – liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikse maa-
-vee värvus: kollakas või rohekas -küllaltki tiheda taimestikuga, enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved -leidub: valdavalt Madal-Eestis -iseloomulikud liigid: ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas -osatähtsus: uuritud Eesti järvedest 36,6% Eutroofne – rohketoiteline -toitelisus: rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumi -kujunenud oligotroofsete järvede biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel -leidub: peamiselt Kõrg-Eestis -iseloomulikud liigid: kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp vesiroosid, räni-kardhein -osatähtsus: 36,4% uuritud järvedest Halotroofne – soolatoiteline -madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega ühenduses olev rannalõugas (laguun)
Kui paar aastakümmet tagasi oli eriti ohtlik aktiivne kuivendustöö ja väetamine, siis tänapäeval on intensiivse ehitustöö ja külastatavuse tõttu suuremasse ohtu sattunud rannikualad ja linnade ning maanteede ümbrus. 5. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Arvesse tulevad komplitseeritud ja aeglane paljunemine, mükoriisa olemasolu, kitsas ökoloogiline amplituud vms, mis puudutab eelkõige käpalisi, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike. Meeldetuletuseks olgu lisatud, et kõik Eesti käpalised ja kollad (välja arvatud kattekold) on looduskaitse all. Lisaks säilitatakse haruldasi liike (enamasti kultuurliike) selektsiooniaedades. Genofondi kaitse toimub Eestis Pollis. Kaitse alla on võetud ka endiste selektsionääride aiad Kurvitsa aed Tartus, Aamissepa aed Jõgeval. Parkides ja puukoolides on erinevad puu- ja põõsaliigid. Kokku on Eestis üle 500 pargi. Nendel on
saastatus kemikaalidega, põllumajanduskeemia ärakorje ja tallamine (liigne külastatavus) introduktsioon õhusaaste, hapestumine, muud keskkonnamürgid haigused, parasiidid 88. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Arvesse tulevad komplitseeritud ja aeglane paljunemine, mükoriisa olemasolu, kitsas ökoloogiline amplituud vms, mis puudutab eelkõige käpalisi, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike. 89. Kaitsealuste taimeliikide näited I kaitsekategooria: rohe-raunjalg, sudeedi põisjalg, virgiinia võtmehein, silmjärvikas, pisilina, nõmmluga, Ruthe sõrmkäpp, suur paelsammal II kategooria: saaremaa robirohi, harilik luuderohi, jumalakäpp, tõmmu käpp, kärbesõis, punane ja valge tolmpea, niidu-kuremõõk, harilik jugapuu III kategooria: karukold, karulauk, tumepunane neiuvaip, nõmmnelk, põõsasmaran,
annaabi.ee 
