skalpe Kibuvitsaokas -- endine delavaar nüüd huroon st ülejooksik-reetur Looduskirjeldused: lk 9 -Sajandeid oli suvepäike soojendanud ühtede ja samade suursuguste tammede ja mändide latvu ning saatnud oma soojust isegi sitketele juurtele, kuui kuuldi hääli hõikavat metsatihnikus, mille lehiskate kümbles pilvitu juunipäeva sädelevas valguses, samal ajal kui puutüved kerkisid oma sünkjas väärikuses nende all olevais varjudes. Lk 28 -- Neemega ühel tasapinnal laius avar vetepind, nii rahulik ja äbipaistev, et paistis puhta mägiõhu sängina, mis oli surutud küngaste ja metsade raamistusse. Järve pikkus oli umbes kolm penikoormat, kuna laius oli ebaühtlane, paisudes poole penikoormani või neeme vastas veelgi rohkem ja ahenedes lõuna poole vähem kui poolele nimetatud vahemaast. Järve piirjooned olid muidugi ebakorrapärased, moodustades hulga lahtesid ja palju esiletungivaid, madalaid neemi.
Vanadel isenditel on sarved jämedamad (ümbermõõt üle 150 mm). Kuju järgi eristatakse pulk- ja kühvelsarvi. Levila lõunapoolsematel aladel esineb rohkem pulksarvedega loomi, põhjapool kühvelsarvedega. Üldjuhul ei kanta sarvi aastaringselt (heidetakse maha pärast pulmamänge), vanemad pullid heidavad need maha novembris, nooremad võivad ka jaanuaris sarvedega olla. Sarvede heitmine on seotud morfoloogiliste muutustega koljuluu ja sarve aluse piiril olevais rakkudes, mis võimaldavad sarvede eraldumist koljust. Arvatakse, et see 4 seostub sügelemisaistinguga, sest põdrad sügavad sel ajal sarvekännist puude-põõsaste vastu. Sarvi leitakse kõige sagedamini männinoorendikest ja võsadest. Aprillis hakkavad kasvama uued sarved, alguses on need pehmed, kaetud nahaga, luustumata. Augustis septemberis saavutavad need maksimaalse suuruse, nahk hakkab maha pudenema ja sarved luustuvad.
hoopis steriilset triploidset forelli. 5 Aastate eest kasvatati vikerforelli vaid tiikides, mis said vee allikatest või jõest. 1970.-ndatest aastatest alates on Eestis forelli kasvatatud ka sumpades rannikumere riimvees. Proovitud on ka kasvatust mereveega täidetud kiirvoolukanaleis, soojuselektrijaamade väljavoolukanalites olevais sumpades ja biopuhastusel põhinevates vee korduvkasutusega basseinides. Praegu on Eesti suuremateks forellikasvatajateks Simuna Ivax, Kalatalu Härjanurmes, Karilatsi kalamajand, Viru Salmo Aravuse kasvandus, Eesti soojuselektrijaama vett kasutav Auvere kasvandus. Saaremaal tegutsevaid kalakasvandusi (Aquamyk, Pähkla, Pihtla jt) ühendab Eesti Vesiviljeluse Tulundusühistu. Meresumpades kasvatamine on Eestis praegu madalseisus;
Seega toimus Põhja- ja Lääne-Eesti jõgede areng koos mere taandumisega, mistõttu nende pikkus pidevalt suurenes (vaata joonis). Eriti ilmekalt nähtub see tasase pinnamoega Kasari ja Pärnu jõgikonnas. Põhja-Eestis on klint koos jugadega jaganud jõed kaheks erinevalt arenevaks osaks. Eraldusjoone on tekitanud klindijärsaku ülemist osa moodustavad, uuristusele vastupidavad karbonaased kivimid. Meretaseme alanedes tekkinud terrassid on ainult klindist põhja pool olevais orgudes. Klindist lõunas paiknevale alale ei ole Läänemere veetaseme muutused mõju avaldanud ning sealseis orgudes on vaid terrassideta lamm(vaata joonis). Põhja-Eesti alal orud pidevalt sügavnesid, sest maa tõusis seal katkematult ja meri alanes. Mere ajutised pealetungid jõgede arengut ei pidurdanud, kuid maatõus avaldas suurt mõju. Balti jääpaisjärve rannajoone samatõusujooned näitavad, et loodesse voolavate jõgede alamjooksu ala on sellest ajast
tõsiduse rasket ilmet anda seltsi siseelule. Ta pani suurt rõhku seltsi lõbulisele küljele ja avaldas kahetsust, et seltsi koosviibimistel oli tihti vähe elavust ja rõõmsust. Eesti Kirjameeste Seltsist võõrdus Reiman ja võõrdusid muudki EÜS-i liikmed ikka enam. Reiman arvustas EÜS-i kroonikas teravalt Eesti Kirjameeste Seltsi ja selle juhte, ,,kes punase läätseleeme eest rahva ja ma pühama vara äraandjaks said", ega usu, et Eesti üliõpilased olevais tingimusis seltsi oma osavõtuga päästa ja parandada suudaksid. Ka arvas Reiman, et on õige, kui üliõpilane avalikust tegevusest osavõtuga oli tagasihoidlik ja enam teadusega tegemist tegi, sest ,,kes oma rahvale ükskord küpset toitu pakkuda tahab, see kogugu ise enne vaimukamber varaga kuhjani täis". Reimani enda huvid aga liikusid palju laiemalt, kui seda oli eriala ülikoolis, ja haarasid kogu eesti kirjandust, teadust, kultuuri, rahvuspoliitilist seisukorda
enam võimalik teisi toetada. Narva Aleksandri koolist vastati, et Reimanni, Koidula ja Kreutzwaldi toimkonnad võiksid omavahel korjandusi kooskõlastada. 5 Võru maakonnast toetasid samba püstitamist Saru, Peri, Kõlleste, Urvaste, Karilatsi, Viitina, Vana-Antsla, Saaluse ja Sõmerpalju vald, Põlva kogudus, Võru Maavalitsuse haridusosakond ja Võru Linnavalitsus, riigivanem annetas tema käsutada olevais summadest 200 000 marka. Skulptor Amandus Adamson Kreutzwaldi monumendi ehitustdel Vrus 1926 6 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE 31. juulil 1923 oli saadetud Võru Eesti Käsitööliste Abistamise Seltsile palve teatada, kas ja missugustel tingimustel ollakse valmis Kreutzwaldi maja müüma. Alles 7. novembril 1924 saadeti vastus. Vastuseks oli, et asja peab arutama peakoosolek. Esimeseks
omavahel risti, kusjuures polarisatsioonitasand on risti langemistasandiga. (langemistasand on määratud laine levimissuuna ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaaliga.) tan α= dielektrik/εõhk Murdumisel: Teatavail tingimustel (erilised ained, suured mehaanilised pinged, tugevad elektriväljad jne) võib murduv laine jaguneda kaheks: tavaliseks ja ebatavaliseks laineks, kusjuures mõlemad on polariseeritud omavahel risti olevais tasandeis. Nähtust kutsutakse kaksikmurdumiseks ja seda kasutatakse polariseeritud valguse saamiseks seadme abil, mis koosnevad kahest osast kokkuliimitud prismadest. Tuntum neist on Nicoli prisma ehk lihtsalt 32 nikol. 60. Optiline anisotroopsus. Valguse kaksikmurdumine. Kaksikmurdumiseks nim nähtust, mille puhul ainele langev loomuliku valguse laine jaguneb