kogutud materjali avaldada. Enne puhastamist märkis ta skulptuuridel leidunud värvitoonid väga täpselt üles ja kinnitas oma joonistele originaalvärvi killukesi, mida on kokku ligi 400. Neid analüüsides on võimalik tuvastada materjale, mida kunagised meistrid maalimiseks kasutasid. Jaani kirik on valminud 14. sajandi teisel poolel ning ta on oma põletatud savist skulptuuridega Eesti keskaegse arhitektuuri säravaim meistriteos. Kiriku käsistsi modelleeritud skulptuurikogu on ainukordne nähtus kogu keskaegse Euroopa terrakotaplastikas. Reformatsiooni sündmused tõid kaasa Jaani kiriku sisustusele suuri purustusi ja Põhjasõja käigus kaotas kirik oma võlvid. 19. sajandi alguseks oli skulptuurikogu põhiosa säilinud. Terrakotakoorile tõi kahjustusi 1830. aastate renoveerimine, mil arhitekt Georg Friedrich Geisti juhtimisel kirikuruumi kaasajastamise põhjustel võeti kõik seinapinnast eenduvad kujud maha.
skulptorite reljeefid ,,Odessa" (E. Roos, A. Vomm), ,,Sinope" (E. Haggi), ,,Madrus vahil" (E. Taniloo) ja teised. Hoone sammaste ja kipsdekooriga küllastatud interjööre hivad koopiad vene marinistide ja batalistide maalidest, admiralide kipsportreed, malmlühtrid, trümoopeeglid ja punane samet. Lae- ja seinavalgustid toodi Moskvast, mille analoogid paigaldati Moskva metroos rajatavatesse uutesse jaamadesse. Hoones on säilinud suur sõjamarinistliku teemaline maali- ja skulptuurikogu koopiates ning saalis sõjalaevastiku temaatiline lae ümarplafoon-maal. Sõjajärgsetel aastatel oli Tallinna Ohvitseride Maja üks esinduslikemaid hooneid linnas. Selles majas asus tolle aja suurim 1100 kohaline kahe rduga vaatesaal, mille alumisel keldrikorrusel tegutses üks parimaid tantsusaale. Käesoleval ajal arendab oma tegevust majas Vene Kultuurikeskus. See hoone on oma aja üks esinduslikemaid rajatisi Tallinnas, mis väljendub tema fasaadide ja interjööride arhitektuuris
annaabi.ee 
