Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikmeks aastatel 1916 1922. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis. Dadaiste on suuresti mõjutanud I maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Enamikku inimesi sõdivates riikides haaras marurahvuslik propaganda ja patriootiline optimism esialgu kaasa
rahavõimule ja kivinenud tavadele tuginev põikpäisus, jõhkrus ja harimatus. See "pimeduseriik" saigi Ostrovski draamaloomingu ainevaldkonnaks. Teosed: "Kaasavaratu", "Talendid ja austajad", "Süüta süüdlased", tippsaavutuseks aga draama "Äike". Suure populaarsuse omandas Ivan Gontsarov (1812 1891) oma romaaniga "Oblomov". Teos käsitles pärisorjade tööle rajatud härrasrahva jõudeelu ja olesklemise laostavat mõju. Romaani peategelase Ilja Oblomovi päev möödub uniselt ja sisutuna, ta ei suuda millegagi toime tulla ning pärast jõuetuid katseid ennast tegevusse sundida laskub ta taas unistuste maailma. Maast madalast on Oblomovit hoitud tegevuse eest. Lapsepõlvest juurdunud harjumus ainult käsutada on muutnud ta jõuetuks isegi käske jagama. Oblomovi taolised mõisnikud elasid ikestatud talupoegade tööst, rääkisid prantsuse keelt, järgisid hoolega
Tuntumad esindajad: Salvador Dali, Rene Magritte, Breton DADAISM - Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Rühmituse nimi " dada " leiti juhuslikult. Nime päritolu on senini pisut segane - ühed arvavad et see pärineb lapselalinast, teised viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja
Euroopa võib olla jõudnud paradiisi, aga ülejäänud maailm on ikka veel ohtlik paik. Nagu tihtipeale täheldatud, võis külma sõja lõpp tähendada Euroopat varitseva eksistentsiaalse ohu lõppu, aga ühtlasi tähendas see ka selle iseäraliku süsteemse stabiilsuse lõppu, mille külm sõda oli kaasa toonud nii Euroopale kui ka maailmale laiemalt. Euroopa lävepakule ilmus terve hulk väiksemaid ohte. Peagi selgus, et sõjaväest loobumise ja rahudividendidel olesklemise asemel tuleb meil oma sõjaväed ümber kujundada ning valmistada ette meie julgeoleku "uute" ohtude käsitlemiseks. Robert Cooper on märkinud oma meisterlikus uurimuses tänapäeva maailma olukorra kohta, et "kokkupuudetes vanamoelisemat liiki riikidega väljaspool postmodernse piire peavad eurooplased tagasi pöörduma varasema ajastu karmimate meetodite juurde jõud, ennetav rünnak, pettus, mida iganes läheb vaja nende jaoks, kes ikka veel elavad
See ateljee kuulus Salvador Dali'le. Dadaism Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Rühmituse nimi " dada " leiti juhuslikult. Nime päritolu on senini pisut segane - ühed arvavad et see pärineb lapselalinast, teised viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja
DADAISM Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Rühmituse nimi " dada " leiti juhuslikult. Nime päritolu on senini pisut segane - ühed arvavad et see pärineb lapselalinast, teised viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja Marcel Janco omavahelises kõnes kordunud sõnale da
annaabi.ee 
