Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel thorax- rinnakorv tuber- köber Tibia- sääreluu truncus- kere tuberculum- köbruke Ulna- küünarluu vertebra- lüli ulna- küünarluu Bursa- paun
KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAVARRELUU PLOKK tuberculum majus et minus SUUR, VÄIKE KÖBRUKE ettepoole jääb väike köbruke. epicondylus lat. et med. - PÕNDAPEALIS capitulum humeri ÕLAVARRELUU PÄHIK fossa olecrani - KÜÜNARNURKMINE AUK fossa coronoidea NOKKJÄTKMINE AUK fossa radialis - KODARLUU AUK ulna - KÜÜNARLUU caput ulnae -KÜÜNARLUU PEA olecranon - KÜÜNARNUKK processus coronoideus - NOKKJÄTKE processus styloideus - TIKKELJÄTKE incisura trochlearis - PLOKISÄLK incisura Raidalis - KODARLUUSÄLK tuberositas ulnae KÜÜNARLUU KÖPRUS -krobeline circumferentia articularis - LIIGESRINDMIK radius - KODARLUU caput radii - ÕLAVARRELUU PEA collum - KAEL tuberositas radii - ÕLAVARRELUU KÖPRUS circumferentia articularis - LIIGESRINDMIK processus styloideus - TIKKELJÄTKE margo ant. et interosseus - SERV
käe luud ossa manus kõva suulagi palatum durum randmeluud ossa carpi tagasõõrmed e. koaanid choanae kämblaluud ossa metacarpalia suur kuklamulk for. occipitale magnum sõrmede lülid phalanges digitorum manus sisemine koljupõhimik basis cranii interna suuõõs cavum oris küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis puusaluu os coxae küfoos kyphosis Vaba alajäseme luud: Õlaliiges articulatio (art.) humeri Reieluu femur Küünarliiges articulatio cubiti Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula
käe luud ossa manus kõva suulagi palatum durum randmeluud ossa carpi tagasõõrmed e. koaanid choanae kämblaluud ossa metacarpalia suur kuklamulk for. occipitale magnum sõrmede lülid phalanges digitorum manus sisemine koljupõhimik basis cranii interna suuõõs cavum oris küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis puusaluu os coxae küfoos kyphosis kahehõlmne e. mitraalklapp valva Õlaliiges articulatio (art.) humeri mitralis Küünarliiges articulatio cubiti poolkuu- ehk semilunaarklapp valva Kodarluu-randmeliiges articulatio semilunares
i: crista tuberkuli minoris f: õlavarre abduktsioon + stabiliseerimine Musculus latissimus dorsi VT seljalihaste alt Eesmine rühm Musculus coracobrachialis Musculus pectoralis major ÕLAVARRE LIHASED Tagumine rühm Musculus triceps brachii o: caput longum – tuberculum infraglenoidale + caput laterale – humeruse tagapind ülalpool sulcus nervi radialist + caput mediale – humeruse tagapind allpool sulcus nervi radialist i: olecranon f: küünarliigeses küünarvarre ekstensioon + õlaliigese vähene retrofleksioon Musculus anconeus o: humeruse epicondylus lateralis + capsula articulares cubiti i: olecranon f: küünarliigese kapsli pingutamine Eesmine rühm Musculus coracobrachialis o: processus coracoideus scapulae i: humerus facies anterior f: õlaliigese stabiliseerimine + anteversio + adductio + siserotatsioon Musculus brachialis o: humeruse eespinna alumine pool
processus coracoideuse´lt b) kinnitub – tuberositas radii c) Toime õlaliigesele M. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart ettepoole d) Toime künnarliigesele m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! m. triceps brachii a) Osad ja algab: caput longum – tuberculum infraglenoidale caput laterale – humerus’e tagapind ülalpool sulcus nervi radialis’t caput mediale - humerus’e tagapind allpool sulcus nervi radialis’t b) Kinnitub – olecranon c) Toime: toimib õla- ja küünarliigesele: õlavart tõmbab vähesel määral taha mediaalsele, küünarvart sirutab ! Kõhu sirglihase tupp: vagina musculi recti abdominis a) eesmine sein ülemine osa – m. obliquus externus abdominis aponeuroos ja m. obliquus internus abdominis’e aponeuroosi eesmine lest b) tagumine sein ülemine osa – m. obliquus internus internus abdominis’e aponeuroosi tagumine lest ja m. transversus abdominis aponeuroos c) eesmine sein alumine osa – m
supraglenoidale (pika pea kõõlus jookseb läbi liigeseõõne ja kulgeb edasi alla sulcus intertubercularises!); f. a) küünarliigeses küünarvarre fleksioon ja supinatsioon (tugevaim küünarvarre supinaator!), b) õlaliigeses vähene antefleksioon. Tagumine rühm. M. triceps brachii: o. caput longum tuberculum infraglenoidale, caput laterale humerus`e tagapind ülalpool sulcus nervi radialis`t, caput mediale humerus`e tagapind allpool sulcus nervi radialis`t; i. olecranon; f. a) küünarliigeses küünarvarre ekstensioon (ainus küünarvarre sirutaja!), b) õlaliigeses vähene retrofleksioon. M . anconeus (väike lihas, m. triceps brachii caput mediale jätk, sageli puudub!): o. humerus`e epicondylus lateralis + capsula art. cubiti; i. olecranon; f. küünarliigese kapsli pingutamine (et see sirutuse ajal olecranon`i ja fossa olecrani vahele ei jääks!). Küünarvarre lihased. Eesmine rühm. M. pronator quadratus: o
coracoideus -supinatsioon -õlaliiges +caput breve -õlavarre horisontaalfleksioon M. brachialis humeruse eesmise tuberositas ulnae -küünarvarre -küünarliiges musculo- pinna distaalselt ½ fleksioon cutaneus M. triceps 1.tuberculum infra- olecranon -küünarvarre -küünarliigeses radialis (kolme- glenoidale ekstensioon +õlaliiges pealine) 2.humeruse +õlavarre brachii tagumine ekstensioon (caput 1.caput proksimaalne pind longum) longum 3. humeruse +õlavarre 2
allpool on kodarluuköber (tuberositas radii). Kodarluukehal (corpus radii) on luudevaheline serv (margo interosseus). Kodarluu alumises lateraalses otsas on tikkeljätke (processus styloideus) ning mediaalses otsas on küünarluumine sälk (incisura ulnaris). Distaalsel küljel on randmine liigespind (facies articularis carpalis). KÜÜNARLUU (ulna) (peas) Küünarluu ülemisel osal on 2 jätket: ülespoole on suunatud küünarnukk (olecranon) ning ettepoole on suunatud nokkjätke (processus coronoideus), mille lateraalsel küljel on kodarluumine sälk (incisura radialis) ning küünarluukörpus (tuberostias ulnae). Mõlemad jätked piiravad plokisälku (incisura trochlearis). Küünarluukehal (corpus ulnae) on luudevaheline serv (margo interosseus). Küünarluu alumisel otsal on küünarluupea (caput ulnae), mille liigesringmik (circumferentia articularis) liigestub kodarluu vastava sälguga.
Lateraalne põndapealis (Epicondylus lateralis); Õlavarreluu-põnt(Trochlea humeri) Kodarluupea (Caput radii); Kodarluukael (Collum radii); Kodarluu Radius Kodarluukeha (Corpus radii); Kodarluuplokk (Trochlea radii) Küünarnukk (Olecranon); Küünarluukeha (Corpus ulnae); Küünarluu Ulna Küünarluupea (Caput ulnae) Randme luud Ossa Proksimaalne ja Distaalne rida, kummaski 4 luud carpi Kämbla luud 1. Maksimaalselt 5 luud. 2. Põhimik (Basis), Keha Ossa metacarpalia I-V (Corpus), Pea (Caput). 1.Arv võrdub kämblaluude arvuga. 2.Iga varvas
annaabi.ee 
