Viimasest ei tulnud midagi välja, sest Eestil ei olnud piisavalt relvajõudu ja mõni tund enne Punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast. Enamik valitsuse liikmeid langes 1 Punaarmee kätte ja vähesed välismaale pääsejad kujundasid hiljem seal Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. Paljudel eestlastel ei olnud võimalik valida, kelle poolel sõdida. Neid sunniti sõdima okupeerijate eest. Minu arust tegid kõige targemini need, kes põgenesid Soome ja moodustasid seal 200. Jalaväerügemendi. See pakkus võimalust võidelda oma riigi eest, mitte okupeerijate eest. See oli väga auväärt tegevus ja andis kindlasti Eestile lootust sõjast välja tulla vaba riigina. Oli ka neid, kes mobilisatsiooni eest põgenesid metsa ja võitlesid sealt okupeerijate vastu, õhutades eestlasi vastu hakkama ja saboteerisid võõrvägede tegevust Eestis. Kahjuks oli neid
Viimasest ei tulnud midagi välja, sest Eestil ei olnud piisavalt relvajõudu ja mõni tund enne Punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast. Enamik valitsuse liikmeid langes 1 Punaarmee kätte ja vähesed välismaale pääsejad kujundasid hiljem seal Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse. Paljudel eestlastel ei olnud võimalik valida, kelle poolel sõdida. Neid sunniti sõdima okupeerijate eest. Minu arust tegid kõige targemini need, kes põgenesid Soome ja moodustasid seal 200. Jalaväerügemendi. See pakkus võimalust võidelda oma riigi eest, mitte okupeerijate eest. See oli väga auväärt tegevus ja andis kindlasti Eestile lootust sõjast välja tulla vaba riigina. Oli ka neid, kes mobilisatsiooni eest põgenesid metsa ja võitlesid sealt okupeerijate vastu, õhutades eestlasi vastu hakkama ja saboteerisid võõrvägede tegevust Eestis. Kahjuks oli neid
mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" 1949 modernistlik kirjutamisstiil, ei ole kadunud vana stiil. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus. 1951 ,,Merepõhi" mängulisus, võllahuumor, kodumaa saatus, kadunud põlvkond. 1955 ,,Muinasjutt tiigrimaast" 1958 ,,Kivimurd" 1960.-ndatel lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamat irooniat kodumaa okupeerijate aadressil ja pila kivistunud arusaamade suhtes, mis levisid pagulaseestlaste seas. 1965 ,,Kollased nõmmed" domineeriv on vabavärss, kroteskia huumor, eesti rahvaluule võtted, kasutas algriimi, mõttekordused 1968 ,,Marmorpagulane" 1973 ,,Verepõld" 1974 ,,Klaasist mehed" 1985 ,,Kadunud külad" 1990.-ndatel tõusid luules esile nostalgilised meeleolud ning tagasivaated käidud teele nii isiklikule kui rahvuslikule. 1991 ,,Tagasitulek" 1992 ,,Öötüdrukud" 1990
Võitlev hoiak. Teine luulekogu ,,Mängumees" (1948) erineb eelmisest modernismi poolest. Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" modernistlik kirjutamistiil, ei ole kadunud vana stiil 1949. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus. 1960.-ndatel lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamat irooniat kodumaa okupeerijate aadressil ja pila kivistunud arusaamade suhtes, mis levisid pagulaseestlaste seas. 1990.-ndatel tõusid luules esile nostalgilised meeleolud ning tagasivaated käidud teele nii isiklikule kui rahvuslikule.
siinsetel riigijuhtidel oli valida, kas sõda või elu võõra võimu all. Soomlased olid paremas seisus Mannerheimi kaitseehitiste rajamisega ja üleüldise sõjalise valmisolekuga. Põhjanaabritel oli täielik õigus valida esimese aspekti kasuks, küll aga mitte Eestil. Kas tõesti muud võimalust ei olnud? NSV Liit oli piisavalt suur. Neil poleks vaja olnud võõraste riikidelt territooriume haarata. Eesti hõivamise põhjuseks oli ahnus ja võimuiha, okupeerijate poolt, mitte eestlased, nagu vene-aegsed ajalooallikad on tõlgendanud. Seega viga tuleks otsida teiselt poolt piiri. Võõras riik ei peaks järgima teist maad, Saksamaad, alustades okupeerimist. Kokkuvõttes ei saavutanud meie idanaabrid midagi, sest peale 50-aastast elamist võõra võimu all, iseseisvus Eesti taas. See tõestab, et jõuga ei saa maailmas midagi saavutada. NSV Liit oleks pidanud arvestama tõega, et me oleme iseseisev riik, kelle kallal jõudu kasutada oleks väär.
mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" 1949 modernistlik kirjutamisstiil, ei ole kadunud vana stiil. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus. 1951 ,,Merepõhi" mängulisus, võllahuumor, kodumaa saatus, kadunud põlvkond. 1955 ,,Muinasjutt tiigrimaast" 1958 ,,Kivimurd" 1960.-ndatel lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamat irooniat kodumaa okupeerijate aadressil ja pila kivistunud arusaamade suhtes, mis levisid pagulaseestlaste seas. 1965 ,,Kollased nõmmed" domineeriv on vabavärss, kroteskia huumor, eesti rahvaluule võtted, kasutas algriimi, mõttekordused 1968 ,,Marmorpagulane" 1973 ,,Verepõld" 1974 ,,Klaasist mehed" 1985 ,,Kadunud külad" 1990.-ndatel tõusid luules esile nostalgilised meeleolud ning tagasivaated käidud teele nii isiklikule kui rahvuslikule. 1991 ,,Tagasitulek" 1992 ,,Öötüdrukud" 1990
koduaknast" (1946),järgnes"Mängumees" (1948).Lepik saigi selajaltuntuksmängumehena,kes eelarvamusteta kasutab uuema rahvalaulu stiili. Hiljem Lepiku laad muutub, teda jääb iseloomustamaaktiivseltvõitlevhoiak.Luulekogus"Kerjusedtreppidel" onLepik jõudnud modernistliku kirjutamisviisini. Vana stiili kõrvale lisandus moodne vabavärss. Luulekogus "Kivimurd" pöördub ta regivärsipoeetika poole. 1960. aastate kogudes lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamalt iroonia kodumaa okupeerijate aadressil ja pila kivistunud arusaamade suhtes, mis levisid pagulaseestlaste seas. Lepik on alati poliitiline ja rahvuslik. Väga vähe on tal traditsioonilisi looduspilte, rohkem armastusluulet, tema luules on tunda ühiskondlikku kohusetunnet, nt järelhüüetes lahkunutele, tervitusi sünnipäevadeks jms. Murelikkust ja sarkasmi asus tõrjuma uus lootustelaine Eesti iseseisvumise aegu: "Öötüdruk" (1992) ja "Pihlakamarjarist" (1997). Proosa
annaabi.ee 
