Potsda 1945.a.ju Stalin(NL); mi uli- H.Truman(U Määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise konvere august SA); kuupäev Jaapani vastu. nts Inglismaad Saksamaa suhtes otsustati: esindas Desarmeerida,demilitariseerida,demokratiseerida, algul denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle W.Churchill, kohut,arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi peale Saksamaa jagati okupatsioonitsoonidest (Stalini valimiskaotu nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja st aga USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa- C.Attlee. ettepanekuga üritati lääneriike omavahel tülli ajada). Teravaid vaidlusi põhjustasid erimeelsused Ida- Euroopa küsimuses, eriti Poola-Saksa piiri
Miks sotsialistlik süsteem ei jäänud püsima ? Birgit Aavik, 12a Sotsialistlik maailmasüsteem tekkis 60ndatel aastatel, kuhu kuulusid lisaks NSVL-le Albaania, Mongoolia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Ungari, Kongo RDV, Saksa DV, Põhja- Vietnam ning Kuuba lisandus 1962. Kommunistid tulid neis võimule, kas siis abipalvega pöördumisel, kujunemine NSVL okupatsioonitsoonidest, võit kodu- või kolooniasõjas: sellepärast ei jäänudki sotsialistlik maailmasüsteem püsima. Sotsialistliku maailmasüsteemi juured olid põhimõtteliselt Marx'i ideoloogias- inimkond peaks elama kommunismis, kus kõik omand on ühine ja inimesed võrdsed. Lenin ehitas NSV Liidu sellele ideoloogiale. On aga ilmselge, et see on sama hea teostamatu utoopia, kui näiteks Thomas More'i Utoopia. Seega oli kogu maailmasüsteem üles ehitatud teostamatule unistusele
Saksamaa suhtes otsustati: · desarmeerida · demilitariseerida · demokratiseerida (kuigi erinevad arusaamad demokraatia olemusest viisid hiljem Saksamaa lõhenemiseni) · denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle kohut (mida ka Nürnbergi protsessil tehti) · arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi (demonteerimine). · Saksamaa jagati okupatsioonitsoonidest (Stalini nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa- ettepanekuga üritati lääneriike omavahel tülli ajada). Teravaid vaidlusi põhjustasid erimeelsused Ida-Euroopa küsimuses, eriti Poola- Saksa piiri küsimuses ning Nõukogude Liidu tegevuse suhtes Ida-Euroopa okupeeritud riikides, kus oli juba tasahilju alustatud sovietiseerimist.
o 1955 o Loodi vastuhakuks Lääne-Saksamaa saamisele NATO liikmeks o NSVL üritas ise ebaõnnestunult NATU liikmeks saada, kuigi NATO loodi NSVL eest kaitseks. o Liikmed (Pmst sama mis VMN’i oma.) Albaania, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola, NSVL, Rumeenia, DDR. 6. Saksamaa olukord II MS järel. Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid? Kuidas kujunes okupatsioonitsoonidest kaks eraldi riiki? Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948- 1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer, Erhard, Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus. ● Jalta konverentsi otsus oli Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagada. Saksamaa jaotati neljaks Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja NSVL’i vahel. Neljaks jagati ka Berliin.
NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks NSVLiidu survele Euroopas ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid luhtusid. Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid. Näiteks astus Prantsusmaa president Charles de Gauelle`i ajal (1959-1969) ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja, põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis. 6. Saksamaa olukord II MS järel. Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid? Kuidas kujunes okupatsioonitsoonidest kaks eraldi riiki? Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948-1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer, Erhard, Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus. Okupatsioonitsoonid: Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn
68* Saksamaa suhtes otsustati: 3* desarmeerida 4* demilitariseerida 5* demokratiseerida (kuigi erinevad arusaamad demokraatia olemusest viisid hiljem Saksamaa lõhenemiseni) 6* denatsifitseerida ja mõista sõjakurjategijate üle kohut (mida ka Nürnbergi protsessil tehti) 7* arutleti Saksamaa reparatsioonide küsimusi (demonteerimine). 8* Saksamaa jagati okupatsioonitsoonidest (Stalini nõudel said lisaks NSV Liidule, Inglismaale ja USA-le okupatsioonitsooni ka Prantsusmaa- ettepanekuga üritati lääneriike omavahel tülli ajada). 69* Teravaid vaidlusi põhjustasid erimeelsused Ida-Euroopa küsimuses, eriti Poola-Saksa piiri küsimuses ning Nõukogude Liidu tegevuse suhtes Ida-Euroopa okupeeritud riikides, kus oli juba tasahilju alustatud sovietiseerimist.
annaabi.ee 
