), aj.v ühendas kubermangud, autonoomia (30.03.17) MAAPÄEV oli omamoodi tolleaegne parlament, olid parteilised esindused, enamlaste pooldajate kasv (03-10.17) OKTOOBRIPÖÖRE 26.10.17, Eestis kaksikvõim, põrandaalune Maapäev, Eesti alamdiviis (JL), Eestis kõik erakonnad enamlaste vastu (va.EKP), 23.02.1918 Pärnus, päev hiljem TLN., Argument, Bresti rahu, Ajutine Valitsus (K. Päts) SAKSA OKUPATS. baltisakslased, saksa keel, de facto (ITA,FRA,ENG), 11.11.18 Compiegne. RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR.
1.sept 1939 - 2.sept 1945 2)Mis sündmusega II MS algas? Saksamaa tungis kallale Poolale 3)Mida tähendab MRP?Millal Sõlmiti? Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II MS-s? Stalingradi lahing- 1942.
Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sots. hooldussüsteeme. Konservat. ajasid mõnevõrra parempoolsemat poliitikat, üritasid Suurbrit. rahvusvahelisi positsioone taastada. Saksa maj.ime NSVL tsoonis S.-l kehtestati totalit. riigikord, lääneriikide tsoonides asuti aga teostama dem. reforme. 1948 a. algatasid vabadel valimistel valitud liidumaade esindusorganid uue, 3 läänepoolselt okupats. hõlmava põhiseaduse väljatöötamise; põhiseadus jõustus 1949a. Saksa Liidupäeva valimistel saavutasid võidu parempoolsed kristlikud dem. , kantsleriks sai Konrad Adenauer. Maj. olukord äärmiselt raske: raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Okupats. võimude vastuseisust hoolimata alustas kristlik-dem. valitsus radikaalset maj.reformi, sots. turumaj. Selle eestvedaja Ludwig Erhard leidis, et riik ei pea maj
Taastus sõjas kiiremini II maailmasõja võitjariigid taastus aeglasemalt 1950-ndad UK saab kaotasid juhtpositsioonid maa- integreeruvad muu Euroo- tuumariigiks, 1952 Eli- ilmas, 1950-ndatel jõuavad paga jõulisemalt sabeth II troonile. Heaoluühiskonna staadiu- 1952- Eur. Söe-ja Terase- 1953 Rahvaste Ühen- misse ühendus, Alzeeria kriis, dus, Berliinis okupats. sektorid, sõjaline taandumine said majanduasbi Indo-Hiinast 1954 USA-lt, NATO asutajariigid Ühine massikultuuri staadiumisse jõudmie 50-ndatel. 60-ndad: kaotavad palju kolooniaid, madal majandusareng 70-ndad: osalemine Helsingi protsessis, aktiivsed OSCE liikmed GB - võimul kord konservatiivid, kord leiboristid, 60-ndad: 1966 MM tiitel jalkas, Biitlite edu, IRA tegevuse algus 1968
Falck saab oma Maade kätte ja ka poja, kes on tema oma. 1984 ,,Professor Martensi ärasõit"- romaan tuntud Vene diplomaadi ja õigusteadlase Fiedrich Martensi (eestlane) elukäigust 19.saj. lõpust kuni surmani 1909.a. 2 novellikogu 1980 ,,Kajakalood", 1981 ,,Ülesõidukohad". Viivad lähemasse minevikku. Avaldati uuesti 1988 ,,Silmade avamise päev" 7 novelli eesti rahva saatusest erinevatel aegadel: EV ajal, Saksa ja nõuk. okupats. ajal. Ühendab surmateema (v.a viimane). Igaühes sureb üks inimene ja keskne tegel. Peeter Mirk tunnetab oma süüd. Novellide pealkirjad :"Rist" (vanaisa kannab oma hauaplatsile risti, kohale jõudnud, sureb); ,,Väike Vipper" gümn. õpil., Peeter Mirgi klassivend, kes poob end üles, sest pr.keele õpetaja ei pannud talle ,,4", hoolimata poisi pingutustest; ,,Marrastus" (sureb P.Mirgi tüdruk Flora), ,,Toru" (sõbra põgenemine vagunitsisternis Soome- lämbub); ,,Stahli grammatika",
KUTSEÜHINGUD/SELTSID annavad välja. 1926 raadio. Alguses eraettevõte, siis riigi oma. Muusika, ooperid, stuudio asus Estonias. Esimesed 10 a ainult otse-eeter. 1920 juba kuuldemängud, spordirepsid. FELIX MOOR! Kava algas kl 18. Alles 1934 ka hommikul. Suurte lehtede sabad e. kohalikud lehed. 20ndatel kohalik leht järjest kohalikum. Pärast riigipööret igas maakonnas üks leht. Tegijad: kohalikud aktivistid, poliitikud, trükkalid. 1940 44 1. Nõukogude okup., saksa okupats. Ajalehed võeti 1940 üle. Natsionaliseeriti. Kollased lehed suleti, Uus Eesti muutus Rahva Hääleks, Päevaleht Kommunistiks. Ka maakonnalehed nimetati õmber. Uued lehed: Noorte Hääl, Sirp ja Vasar. 1938. aasta 259 ajakirjast oli alles jäänud 34. Ajakirjanikkond vahetati välja senised vallandati, arreteeriti. Uued olid vasakpoolsed, algajad. ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!". Tsensuur. Ajakirjandus propagandavahend. Gori enesetapp. Lõvi, Laaman, Tõnisson, hukati
Seadust võeti ootuspäraselt palju paremini vastu linnades. Hiljem kommunistid rõhutasid, et tänu abieluseadusele on lahutuste protsent peaaegu olematu. Mao Zedongi ajal oli praktiliselt nulli lähedal protsent. Põhjus teine. Need kes lahutasid, läksid kampaaniate alla. Arvatavasti ei lahutanud, aga elasid oma elu eraldi. Vaimuelu Intelligents sel ajal elas väga rasket elu. Osad haritlased ühinesid kommunistidega vabatahtlikult. Pidasid kommuniste riigi vabastajaks peale Jaapani okupats. Kommunistid harjunud tegelema rohkem talurahvaga kui linnarahvaga. Haritlastel oli elu päris keeruline. Termin intelligents on erinev, mis inglise keeles. Hõlmab ka neid, kes on vähegi haritud, keskharidusega inimesed. Eesmärk luua tugev kollektiiv, lääne mõjud välja. Need kes mõtlevad ise ja endale, need ei sobi kollektiivi, sest lõhuvad ühtsuse ära. Selletõttu raamatukogudest ja poodidest konfiskeeriti tõlkekirjandus. Raamatud, kus propageeriti isemõtlemist, konfiskeeriti
kosmoselaevad, avamere põhja kaablid, sõjalaevad ja -lennukid (kus ka ei viibiks), kaubalaevad ja tsiviillennukid (avamerel ja neut õhuruumis). Territoriaalse suveräänsuse tekkimise viisid (6): Juurdekasv – akretsioon: inimtegevuse tulem või loodulikul teel, nt jõgede ummistus. Loovut – tsessioon: rahumeelne loovut ühelt riigilt teisele; rahulepingu osa. Poolte tahe. Okupeerimine – okupats: võimalik ainult terra nullius’e (eikellegimaa) puhul. Riigi poolt. Põlisel haldamisel tekk õ – proskriptsioon e igamine: terr omandatud õiguspäratult või pole võimalik tõend terr õiguspärast hõivamist. Maa ei ole eikellegimaa. Suverääni nõusolekut eeldatakse. Pole eristatav okupatsioonist. Vallut – anneksioon: jõuga ähvardamise või jõu kasut teel. Vastuolus rv-se õ-ga.
Ülempreester Awakum (1620.-1682) oli preester, kes kuj vanausuliste juhiks. Säilinud tema autobiograafia (ka autograaf säilnud, st enda kirjutatud versioon). Vana- Vene pärandist palju vanausuliste kaudu säilnud. 1682. a hukati Kustasjorskis põletamise teel. XIV loeng (15.12.2015) Leedu Suurvürstiriik (Leedu SVR) Leedu SVR ideoloogiline probleem, päris-Leedu vaid pisike nurk. Pealinn keskus on Vilnius, Krakai.Leedu I iseseisvuse ajal kuulus Vilnius Poolale Nõukogude okupats. tulemusena Leedu kasvas, aga Vilnius polnud Leedu linn- põhiliselt juudilinn.Ideoloogias Vilnius Leedu, aga leedukaid seal polnud. 38 Leedu-Poola ühisriigi loomine LUBLINI unioon. Ühelt poolt leedukate jaoks uhkus oma iidsest suurriigist millel omad tagajärjed. Mõistlik koostöö baltlastega pole.
annaabi.ee 
