Kogu oma valitsemisaja ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Vaino jaoks eksisteerisid vaid Moskva suunitused. Venestamispoliitika. Muudatused riigikorralduses ja juhtimises okupatsioonide ajal 1940/1941 Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Valimiste tulemusi võltsiti ning kui enne okupatisooni leidus Eestis kokku vaid 130 kommunistliku partei liiget, siis nüüd pääses neist 45 Riigivolikokku (kokku 80). 21.juulil kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6.augustil ühendati Eesti NSVL- ga. Okupandid lammutasid senise riigiaparaadi kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametist. Riigivolikogu kiitis uue põhiseaduse heaks
sissetungi Eestisse soomepoisid - need kes läksid soome poolele võitlema anneksioon ühe riigi või selle osa vägivaldne liitmine teise riigiga juunipööre 21. juuni 1940 toimunud riigipööre inkorporeerimine 21. Isikud - Johannes Vares Barbarus kuulekas N-Liidu käsutäitja Eestis Hjalmar Mäe Eesti pataljonide juhataja Saksa okupatisooni ajal Andrei Zdanov - okupeerimise teostaja Eestis Otto Tief - 1944. aasta hetkeline EV peaminister , K.S. Litzmann Saksa okupatsiooni juhataja Eestis © Siimo Lopsik 2009
Kogu oma valitsemisaja ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Vaino jaoks eksisteerisid vaid Moskva suunitused. Venestamispoliitika. Muudatused riigikorralduses ja juhtimises okupatsioonide ajal 1940/1941 Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Valimiste tulemusi võltsiti ning kui enne okupatisooni leidus Eestis kokku vaid 130 kommunistliku partei liiget, siis nüüd pääses neist 45 Riigivolikokku (kokku 80). 21.juulil kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6.augustil ühendati Eesti NSVL- ga. Okupandid lammutasid senise riigiaparaadi kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead tagandati ametist. Riigivolikogu kiitis uue põhiseaduse heaks
Nimed Marmortahvlil Albert Kivikase romaan ,,Nimed marmortahvlil" jutustab noorte koolipoiste esimesest sõjakogemusest aastatel 1918-1920, mil toimus Eestis Vabadusõda punaarmee okupatisooni vastu. Peategelasteks on Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilased: Ahas, Käsper, Käämer, Tääker, Miljan, Mugur, Konsap, Kohlapuu jt. Ahast võiks iseloomustada kui vaikse ja tagasihoidliku poisina, kes ei teinud oma otsuseid kiiresti, vaid alati kaalutles. Tal oli kaks head sõpra Käämer ja Käsper, kuid viimased omavahel üksmeelt ei saanud kuidgi leida. Käämer oli vaeste laps nagu Ahaski ja talle oli oluline tööliste heaolu
aastal tekkis uuesti ka Läänerinne (eksisteeris aastatel 39-40.)6.juunil 1944 Normandia dessant, USA ja Suurbr. väed maabuvad Normandias (liitlasväed). Sakslaste läänepool kaitseks Atlandi vall Pr läänerannikul. Saksamaa sattus kahepoolse surve alla (Usa,Suurb + NSVL), see sundis saksamaad oma vägesid välja tõmbama. 1945-.veebruaris liitlasriikide kohtumine Jaltas (Krimi poolsaarel) Jalta/Krimi konverents: Stalin, Truman, Churchill. Otsustati: · Saksamaa jagatakse okupatisooni tsoonideks · Natsism tuleb Saksamaal hävitada · Saksamaa peab hüvitama sõjakahjud · Poola küsimus: idapoolsed alad jäävad NSVLile (piir jooksis mööda rahvuspiiri). Sakslased sunniti Poolast lahkuma (Saksa aladele). · Lepiti kokku, kus ja millal tuleb kokku ÜRO asutamiskonverents. Berliinis 45.a alguses oli Hitler asunud punkrisse elama, seal ta viibis 105 päeva, ainult 2 korda käis maa peal. 30.apr sooritas Hitler enesetapu
Manifesti koostajad olid Kukk ja Peterson. Manifesti ettelugemisele 23. veebruaril Pärnus päästekomitee ei jõudnud. Pärnus oli II Eesti polgu III pataljon, nii oli see turvaline. 24. veebruar on Eesti vabariigi sünnipäev, sest sellel päeval pandi ametisse esimene Eesti valitsus Ajutine Valitsus, mille juht oli Päts. Reaalselt ei saanud Ajutine Valitsus tegutsema hakata, sest järgmine päev okupeeriti Tallinn sakslaste poolt ning algas Saksa okupatisoon. Osa okupatisooni põhjusest oli see, et Venemaa oli Saksamaaga sõlminud Brest rahulepingu, mille tõttu sai Saksamaa loa okupeerida Venemaa lääneosa. Palju, mis oli saavutatud, kadus. Rahvusväeosad saadeti laiali. Asjaajamiskeeleks sai jälle saksa keel, mistõttu ametnikeks said sakslased või baltisakslased. Mõned iseseisvumisega seotud poliitikud vangistati. Saksa riik Eesti Vabariiki ei tunnistanud, kohalikud baltisakslased soovisid võimu oma kätte saamist ja oli idee luua
politsei loomisele. Iseseivuse taastamine lõi poliitislised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli rahareform, mis toimus 1992a juunis. Eesti kroon (EEK) seoti Saksa markaga (DEM) suhtes 1DEM=8EEK. Rahareformiga eralduti rubla tsoonist, mis võimaldas hakata teostama Eesti kesksed majanduspoliitikad. Iseseisvuse lõplikul kindlustamisel oli äärmiselt oluline okupatisooni armee lahkumine ja Eesti asuvate Vene sõjabaaside likvideerimine. 1992a septembris viibis Eesti teritooriumil ligi 40 000 Vene armee sõdurid. Võõrvägede väljaviimist toetasid rahvusvahelised organisastioonid ja avalikus. Sõjaväe väljaviimine oli pealmine küsimus Eesti-Vene läbiräägmistel, mis esijalgu ei andnud mingeid tulemusi. Murrang läbirääkimistel saavutati alles 1994 a juulis lane-riikide toel toimunud presidendite Poris Jelsini ja Lennard Mere tipp kohutumisel moskvas,
Okupatsiooniaastail õnnestus saksa võimudel organiseerida 20 omakaitse pataljoni, millest mõned saadeti rindele. 18. juulil 1943. aastal nõuti 270 000 inimese ümberasustamist Saksamaale tööteenistuseks, ebaõnnestus. 1944. aastal anti luba luua Leedu kohalikud kaitsejõud, mis pidid kaitsma Nõukogude armee vastu. Armeega registreerus 20 000 meest, siis saksa võimud mõistsid, et nad kasutavad seda sõjaväge enda eesmärkide saavutamiseks. Holocaust- Saksa okupatisooni tulemusena tapeti 90% leedu juutidest (200 000). Saksa okupatsiooni ajal hävitati Leedus üle 250 000 juuti. Juutide hukkamisi teostasid spetsialiseeritud natsiüksused. Ei saa eitada massilise juudivaenulikkuse puhangut leedulaste hulgas ja aktiivset osalust, omaalgatuslikkust juutide mõrvamisel ning nende vara röövimisel. Juutide tapmisega oli seotud Leedu politseipataljonid - 15 pataljonist osales selles vähemalt 10. Uus nõukogude okupatsioon- 1944-1945
põhimõtted. Kantserliks oli sellel ajal Helmut Kohl. Uus tööpuuduse laine põhjustas neofasistide ülestõuse. 4.1.2 VÄLISPOLIITIKA 1949-1963 kantselriks oli Adenauer. Saksamaa okupatsiooni tsoonid pidid ühendatama ning SDV- d ei tohtinud teise driigid tunnustada. Suhteid püüti arendada Prantsusmaaga, mille presidendiks oli de Gaule. 1954 sõlmiti Pariisi kokkulepped, mis jõustusid 1955. Sellega kaotati lääne-saksamaal okupatisooni tsoonid. SLV võeti NATO-sse. SLV sai oma armee - Bundeswehri. 1955 - Halsteini doktriin - SLV lubas lõpetada suhted kõigi riikidega, kes tunnustavad SDV-d, välja arvatud NL. SLV ja SDV suhted olid eriti halvad 1961. 1966 - välisministriks ja 1969 kantseriks sai Willi Brandt - teostas uut ida-poliitikat. Selle tähtsamad lepingud: 1970 - idalepingud Nõukogude Liidu ja Poolaga. 1971 - neljapoolne kokkulepe Lääne-Berliini suhtes. 1972 - suhete aluste leping SDV-ga.
annaabi.ee 
